Kafka The Trial kui jidiši vodevilli sensatsioon ansamblis!

Kafka The Trial kui jidiši vodevilli sensatsioon ansamblis!

Täna, 28. oktoobril 2025 tähistab Berliner Ensemble Barrie Kosky kõrgelt tunnustatud lavastuse Franz Kafka "Protsess" esietendust. Kosky, kes nautis oma eelmise lavastusega "Kolmepenniline ooperi" edu, ühendab unikaalse lähenemisega jidiši vodevilliteatri elemente, mis peegeldavad eriti Kafka seost juudi kultuuriga. Lavastus näitab Kathrin Wehlischi kehastatud Josef K.-d kui prantsatavat ja haavatavat klouni, mis pakub põnevat kontrasti romaani tumedale sisule.

Kosky tõlgendab peategelast keskkonnas, mis seab kahtluse alla tavapärased ootused draamale. Kafka loomingu „aparaadi” asemel, mida sageli mõistetakse bürokraatiana, näeb Kosky seda judaismi väljendusena. See vaatenurk saab selgeks lavakeskkonna muutumise kaudu, mis muundub pärast Josef K. vahistamist sünagoogiks. Lisaks ei ilmu advokaat Huld otse välja, kuid tema kohalolek on märgatav läbi hääle, mis rõhutab Kosky erilist dramaturgilist otsust.

Juudi kultuur ja muusikalised elemendid

Lavastus ei ole ainult kirjanduslik arutelu, vaid ka kummardus Kafka kultuurilistele juurtele. Muusikalised elemendid nagu Bachi koraalid džässiversioonis ja jidiši laulud annavad esitusele lisasügavust. Kosky ja tema loominguline meeskond uurivad Kafka juutlikkust ka saksa, jidiši ja heebreakeelsete tekstide kaudu, mida saadavad saksakeelsed subtiitrid. See peegeldab Kafka enda leppimist oma kultuurilise identiteediga, mis leidis aset 20. sajandi alguse kontekstis Prahas, kui ta avastas ida juudi teatrirühm, mis kujundas mõningaid tema kirjanduslikke ideid.

Veel üks tähelepanuväärne etenduse aspekt on Kafka novelli “Karistuskoloonias” lõimimine. Constanze Becker toob selle teksti lavastusse, valgustades veelgi keerukat suhet Kafka kirjandusliku loomingu ja tema juudi identiteedi vahel. See temaatiline sügavus teeb lavastusest meistriteose, mis avaldab muljet mitte ainult tugeva koosluse, vaid ka nutika seguga slapstick-elementidest ja suurejoonelistest žestidest.

Kafka pärand ja kaasaegne asjakohasus

Kafka uurimine oma identiteedist ja juutide kohast ühiskonnas on tema loomingu tõlgendamisel kesksel kohal. Ajalooliselt tundis Kafka end sageli oma juudi identiteedi ja saksa kultuuri vahel, millel oli tema kirjutistele püsiv mõju. Need pinged peegelduvad ka tänases lavastuses, mis Kosky kunstnikutöö kaudu annab ruumi juudi kultuuri sageli tähelepanuta jäetud aspektidele ja muudab need kättesaadavaks tänapäevasele publikule.

Kosky hoiab selles lavastuses elus muret jidiši keele ja kultuuriga, mis paelus Kafkat pärast jidiši näitetrupi esinemist Prahas 1911. aastal. Kafka koges, kuidas jidiši teater suudab edasi anda autentset juudi väljendusvormi, mis mõjutas tema enda kirjanduslikke ambitsioone. Kõiki neid elemente kombineerides ei lavasta Kosky mitte ainult kirjandusklassikat, vaid avab ka asjakohase dialoogi kultuurilise identiteedi ja tõrjutuse üle.

Berliner Ensemble ja arvukad osalejad, sealhulgas Kathrin Wehlisch Josef K.-na, Paul Herwig ülevaataja rollis ja Constanze Becker teistes rollides, annavad olulise panuse sellesse, et Kafka keerulised teemad säraksid uues valguses. Selle lavastuse esietendus tõotab kujuneda unustamatuks elamuseks, mis köidab nii ustavaid Kafka lugejaid kui ka uusi inimesi.