Mälestus Hohenschönhausenis: NKVD laagri ohvrite meeldejätmine

Mälestus Hohenschönhausenis: NKVD laagri ohvrite meeldejätmine

15. oktoobril 2025 mäletatakse Lichtenbergi rajoonis Hohenschönhausenis asuva NKVD erilaagri nr 3 ohvreid. See toimub mälestusteenistusel, mis toimub kell 15.30 Mõtlema toimub Hohenschönhauseni omavalitsuste kalmistul. Üritust korraldavad Lichtenbergi ringkonna büroo ja ringkonna nõukogu assamblee (BVV), et mälestada enam kui 1000 inimest, kes surid selles laagris aastatel 1945–1946.

Spetsiaalne laager nr 3, mis tegutses ajavahemikus 1945 kuni oktoober 1946, on osa pimedast minevikust, mis mõjutab paljusid piirkonna inimesi. Arvatakse, et seal internati umbes 20 000 inimest, samas kui elutingimused olid katastroofilised. Alatoitumus, külm ja ebapiisav arstiabi viis paljud vangid kaotama ja nende keha maeti anonüümselt massihaudadesse nagu HSH sihtasutus teatatud.

Mälestusüritus

Teisipäeval toimunud mälestusteenistuse raames asetatakse lilled mälestuskivisse ja mälestus kivi väljale. Pärast seda kutsutakse osalema sugulasi ja huvitatud isikuid Hohenschönhauseni mälestusmärk kus pakutakse kohvi ja kooki. Denkor ise oli kavandatud kvalifitseeritud disainer Manfred Höhne kujundusel ja asutati 1998. aastal. See hõlmab matmispaika, mälestuskivi malmist tahvel ja tammeplaatidest ligipääsetavat ala.

Nõukogude okupeerivad jõud asutasid 1945. aasta mais spetsiaalse laagri nr 3 kohas, kus varem majutas natsionaalsotsialistlike inimeste hoolekandeassotsiatsiooni kommertsköök. Moskva siseasjade komissariaadi (NKVD) järelevalve all töötas laager transiidilaagrina enam kui 16 000 mehele, naistele ja noortele. Kohati majutati laagris väikeses ruumis enam kui 4200 inimest, mis süvendas veelgi niigi raskeid elutingimusi.

Ajalooline kontekst

Spetsiaalse laagri nr 3 kinnipidamised toimusid sageli Nõukogude korralduse 00315 alusel, mis nägi ette NSDAPi liikmete, politsei ja salateenistuse liikmete vahistamise. Interneeritute hulka kuulusid kaksteist ja vanemaid, tuntud ka kui spioonide või “libahunte”, kes arreteeriti väidetava maa -aluse tegevuse eest. Enamikku vange hoiti aastaid ilma kohtuprotsessita, mis tõi kaasa laialdase kriitika nende leeride tingimuste kohta, mida tuntakse ka kui vaikuselaagrid, kuna seal ei olnud vaja tööd teha.

Kokku loodi Nõukogude okupatsioonitsoonis aastatel 1945–1950 kümme spetsiaalset laagrit, milles vangistati üle 122 000 inimese. Suremus oli murettekitav: üle kolmandiku vangistustest surevad, sageli nälga ja haigused. Spetsiaalne laager nr 3 oli vaid üks paljudest näidetest tajutavate poliitiliste vastaste repressiivsest kohtlemisest ja Nõukogude võimude kontrolli püüdmisest Sachsenhauseni mälestusmärk selgitatud.

Sündmuste mälestust jätkatakse ka mälestusüritusel 15. oktoobril, oluline märk unustamise ja nende tõsiste ajaloopeatükkidega leppimise poole.