Berliin tugineb tahketele plastkaantele: keskkonnakaitse või ebamugavus?

Berliin tugineb tahketele plastkaantele: keskkonnakaitse või ebamugavus?

PET-pudelite tihe kaas on Berliinis kohustuslik alates 2024. aasta suvest. Selle EL ühekordselt kasutatavate plastide direktiivi osana rakendatud määruse eesmärk on anda otsustav panus plastijäätmete vähendamisele keskkonnas. Lahtised pudelikorgid on vahepeal riiulitelt kadunud, mis on selge vastus ELi 2015. aasta nõudepesuõmbluste seire tulemustele. See näitas, et randades võis leida arvukalt lahtisi plastkaane. Saksamaal rakendati ühekordselt kasutatava plasti märgistamise määrus (EWKKennzV), mis jõustus 3. juulil 2024, kui rbb24 report.

Uus määrus puudutab kõiki kuni kolmeliitriste ühekordsete joogipudelite plastiksulgureid. Nn lõastatud korkide peamiseks motiiviks on korkide taaskasutamine koos pudelitega ja äravisatud korkide keskkonnamõjude vältimine. See meede on osa Euroopa strateegiast, mille eesmärk on parandada plastide ringlussevõttu ja vähendada keskkonnamõju. Lisaks jäätmete vähendamisele töötavad sellised ettevõtted nagu Tetra Pak uutele standarditele ülemineku nimel ja on investeerinud 400 miljonit eurot ainuüksi ühendatud piiridele üleminekusse, nagu [euwid](https://www.euwid-recycling.de/news/wirtschaft/eu-vorgabe-tritt-in-kraft-tethered-capszt-sindp-sjecht.

Avalikud arvamused ja mõju

Tarbijate reaktsioon tihedate kaante kasutuselevõtule on olnud vastuoluline. Nürnbergi turuotsuste instituudi 2025. aasta maikuu uuring näitas, et kahe kolmandiku sakslaste arvates on need tahked kaaned ebamugavad, samas kui peaaegu pooled ei näe keskkonnale mingit kasu. Vaatamata kriitikale on ka positiivset tagasisidet: Schönebergis teatavad jaemüüjad vähem jäätmeid ja rohkem tagastatakse kaanega pudeleid. Koristustalguid korraldav Berliini algatus “Alles im Fluss” on samuti fikseerinud leitud kaante arvu vähenemise.

Ka föderaalne keskkonnaagentuur fikseerib positiivse trendi: 2015. aastaga võrreldes leiti EL-i randades ühekordsete plasttoodete langus 29 protsenti ning Läänemerel on langus lausa 45 protsenti. See võib vähemalt osaliselt olla tingitud uutest määrustest. Olukorra edasiseks parandamiseks väljendas Föderaalne Toiduainetööstuse Liit (BVE) aga muret: ta ei näe ülemmäära määrusest täiendavat kasu tarbijatele ega keskkonnale.

Euroopa meetmed plastijäätmete alal

Plastjäätmete vastu võitlemisel on ELis pikad traditsioonid. Juba 2018. aastal esitleti ELi laiaulatuslikku plasti käsitlevat strateegiat, mille eesmärk on muuta kõik plastpakendid aastaks 2030 korduskasutatavaks või ringlussevõetavaks. Igal aastal tekitab EL-is iga inimene keskmiselt 36,1 kg plastpakendijäätmeid, millest ringlusse võetakse vaid 14,7 kg inimese kohta. Võitlemaks plastpakendijäätmete hulga suurenemisega, käivitati 2023. aastal mitmeid meetmeid pakendijäätmete ja mikroplastireostuse vähendamiseks. Need algatused täiendavad varasemaid otsuseid, nagu ühekordselt kasutatava plasti keeld 2019. aastal, kuna Europarl juhib tähelepanu.