Berliin istutab 2040. aastaks miljon puud – mis on selle taga?

Berliin istutab 2040. aastaks miljon puud – mis on selle taga?

3. novembril 2025 võttis Berliini Esindajatekoda vastu riigi esimese kliimaga kohanemise seaduse TreesPlusi seaduse. See murranguline seadus nõuab, et pealinn istutaks 2040. aastaks kokku miljon uut tänavapuud, et suurendada vastupidavust kuumusele, põuale ja tugevale vihmale. Seadusele oli alla kirjutanud üle 30 000 berliinlase, mis suurendas survet parlamendiliikmetele. Eriti tähelepanuväärne on see, et pärast esialgset tagasilükkamist pöördusid CDU ja SPD ümber ja hääletasid seaduse poolt, et ennetada võimalikku referendumit. Tagasilükatud seadus oleks toonud kaasa veidi vähem kui otsese vastasseisu kliimapoliitikas, mis oleks muutnud teema valimiskampaanias rohkem esile. CDU parlamendifraktsiooni juhi Dirk Stettneri sõnul on seaduse varajane vastuvõtmine demokraatia võit.

Uus seadus näeb ette, et kõik viimase kümne aasta jooksul langetatud puud asendatakse 2027. aasta lõpuks. Alates 2027. aastast saavad linnakodanikud koos spetsialiseeritud ettevõtetega istutada ka uusi tänavapuid. Kehtestatakse siduv reeglistik: 2026. aasta maist hakkab kehtima 1-3 reegel, mis näeb ette, et iga langetatud puu kohta tuleb istutada kolm uut. Ehitusprojektide vastavust kliimaga kohanemise eesmärkidele tuleb eelnevalt kontrollida. Eriti kuumades ja suletud linnapiirkondades tuleb jahutussaarte loomiseks määrata umbes 170 „soojuspiirkonda“. Kriitikud kardavad aga, et föderaalvalitsuse erifondide raha võib voolata raskustes olevasse taristuprojekti. Seaduse rakendamise hinnanguline maksumus on 3,2–4 miljardit eurot.

Finantseerimine ja järelevalve

Tervikprojekti saaks osaliselt rahastada spetsiaalse föderaalfondi kaudu, kuigi seda pole veel lõplikult otsustatud. Aastateks 2026 ja 2027 on riigieelarvesse juba ette nähtud 14 ja 40 miljonit eurot. Nõuandekogu jälgib seaduse täitmist ja esitab regulaarseid aruandeid, et tagada kliimaeesmärkide saavutamine.

Esimesed puud istutatakse kahe aasta pärast, peamiselt kasutatakse noori taimi. Siiski kulub nende puude märgatava jahutava toime saavutamiseks umbes kümme aastat. Uudsed istutusmeetodid on mõeldud ka kulude vähendamiseks, näiteks seemikute ja juurevõrsete kasutamine. Algatus “Bauentscheid” kavandas algselt 2026. aastaks rahvahääletuse, mis on nüüdseks aegunud, sest seadus võeti vastu Esindajatekojas.

Ajal, mil kliimamuutused muutuvad üha pakilisemaks, saadab TreesPlusi seadus olulise signaali. Meetmete eesmärk ei ole mitte ainult linna ökoloogilise tervise kasu toomine, vaid ka elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine. Kui selle seaduseelnõu mõju Berliini maastikule ja linna kliimale on veel näha, siis Berliini näide näitab, milline võib välja näha linnaruum ja kliimakorraldus.