Woidke hoiatab: Venemaa droonirünnakud Poola kohal on murettekitavad!

Woidke hoiatab: Venemaa droonirünnakud Poola kohal on murettekitavad!

Brandenburgi peaminister Dietmar Woidke väljendas 20. novembril 2025 muret hiljutise intsidendi pärast Poola õhuruumis, mille käigus tulistati alla mitu Venemaa drooni. Woidke kirjeldas seda kolmapäeval aset leidnud sündmust kui Euroopa julgeolekuolukorra murettekitavat eskaleerumist. Ta rõhutas, et droonide arv esindab juhtumi uut kvaliteeti, mida ta ei pidanud võimalikuks. Woidke loodab, et Venemaa Föderatsioon reageerib sellele tegevusele asjakohast vastust.

Juhtum leidis aset, kui Ida-Poola õhuruumi sisenes enam kui tosin Vene lahingdrooni, kusjuures osa droonidest oli häire saanud õhujõududel raskusi allatulistamisega. Pärast rünnakuid taotles Poola NATO-siseseid konsultatsioone, et kavandada ühine vastus. Poola peaminister Donald Tusk ütles varem, et tegemist on "suureulatusliku provokatsiooniga" ja märkis, et pealetung oli esimene juhtum pärast 1949. aastat, kus tuginetakse NATO lepingu artiklile 4, mis lubab konsulteerida liikmesriigi territoriaalset terviklikkust ähvardavate ohtude üle.

Poola sõjaline reaktsioon

9. septembril 2025 sisenesid Poola õhuruumi mitu Venemaa drooni. Poola sõjavägi tulistas vastuseks droonid alla, luues ajaloolise pretsedendi, kuna see oli riigi esimene sõjaline tegevus pärast Venemaa sõja algust Ukraina vastu. Tusk teatas kokku 19 Poola õhuruumi rikkumisest, kusjuures suurem osa droonidest tuli Valgevene suunalt. Poola aktiveeris eelseisvat ohtu silmas pidades õhutõrje koostöös NATO partneritega.

Kaitsemeetmed hõlmasid nii Poola F-16 kui ka Hollandi F-35 ja Itaalia lennukite kasutamist. Kaitses mängisid üliolulist rolli ka Saksa õhutõrjesüsteemid Patriot. Õhuruumi rikkumine kestis intsidendi öösel tunde, esimene teade saabus kella 23.30 paiku. ja viimane teade umbes kell 6.30 hommikul.

Rahvusvahelised reaktsioonid ja strateegiline olukord

Juhtum on tekitanud rahvusvahelise mure. NATO peasekretär Rutte nimetas Venemaa käitumist "absoluutselt hoolimatuks" ja kutsus üles lõpetama õhuruumi rikkumisi. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kinnitas Poolale täielikku solidaarsust ja kutsus üles kehtestama Venemaa-vastaseid sanktsioone. Selle solidaarsusega ühines ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kes kritiseeris droonide sissetungi.

Lisaks teatasid ametivõimud, et Poola idaosas kukkus droon vastu elumaja, põhjustades katusekahjustusi, kuid mitte vigastada. Neli lennujaama, sealhulgas Varssavi Chopini lennujaam, olid sunnitud ajutiselt sulgema, kuid lennutegevus jätkus hilinemisega.

Poola näeb end hübriidkonfliktis Venemaaga oma geograafilise asukoha tõttu Kaliningradi, Valgevene ja Ukraina vahel. Julgeolekuanalüütikud hoiatavad, et sellised õhuruumi rikkumised kujutavad endast tõsist ohtu Poolale ja NATO idatiivale. Riik jätkab investeerimist kaasaegsetesse relvasüsteemidesse ja on käivitanud põhjaliku programmi Eastern Shield, et tugevdada oma kaitsevõimet.

Kokkuvõtteks võib öelda, et viimane intsident kujutab endast kriitilist väljakutset Euroopa julgeolekule, mis puudutab lähinädalatel nii Poolat kui ka NATOt. Woidke ja Tusk nõuavad seetõttu ühtset ja otsustavat vastust, et tugevdada usaldust lääne kaitsearhitektuuri vastu.