Keskkonnaabi hõlmab salajasi subsiidiume: Kliimakaitse ohus!

salajased subsiidiumid ja nende mõju kliimale: üleskutse läbipaistvuse jaoks

Saksamaa keskkonnaabi (DUH) poolt kliimakahjustavate toetuste kurikuulsa aruande paljastamine rõhutab vajadust föderaalvalitsuses suurema läbipaistvuse järele. On murettekitav, et teaduslikud teadmised, mis on kliimakriisi vastu võitlemisel üliolulised, on salaja hoitud.

Selle poleemika keskmes on aruanne pealkirjaga "Saksamaa riiklike hüvitiste kasvuhoonegaaside mõju kvantifitseerimine", mis loodi föderaalse majandus- ja kliimakaitseministeeriumi nimel koostöös rahandusministeeriumiga. Üllataval kombel viidi see aruanne lõpule novembris 2023, kuid seda hoiti peaaegu terve aasta saladuses. Alles DUH -i juriidilise menetluse algatamisel oli ministeerium sunnitud dokumenti avaldama.

Aruande šokknumbrid ja nende asjakohasus avalikkuse suhtes

Aruandes paljastab olulised arvud, mis illustreerivad, kuidas kliimaga kahjustavad subsiidiumid, eriti liiklussektoris, põhjustavad tohutuid keskkonnakulusid. Dieseli privileegi kaotamine võiks näiteks 2030. aastaks säästa peaaegu 25,7 miljonit tonni CO2 ekvivalente ja teenida 9,6 miljardit eurot lisatulu. Sarnaseid säästupotentsiaali on näha ka tasapinnal ja ettevõtte auto privileegides.

poliitiline vastutus ja avalik ettekujutus

DUH föderaalse juhataja

Jürgen Resch väljendas end selle teema kohta tugevalt. See rõhutab kliimakriisi vastu võitlemise meetmete kiireloomulisust ning et mainitud subsiidiume tuleb tungivalt kontrollida ja kaotada. Resch nõuab, et minister Habeck ja Lindner järgiksid tarbija- ja kliimakaitses rohkem õigust ning seadust.

Majandusministeeriumi viivitused ja valeandmete levik on avalikkuse ettekujutust märkimisväärselt mõjutanud seoses poliitilise võimega tegutseda kliimapoliitikas. Kriitikud kardavad, et seda tüüpi konfidentsiaalsus võib põhjustada poliitilise juhtimise kodanike usalduse tõsise šoki.

Kutsuge hagi ja kodanike roll

On ülioluline, et kodanikud osaleksid arutelus kliimaga kahjustavate subsiidiumide ja nende mõju üle keskkonnale. Selliste aruannete regulaarne ülevaade ja avaldamine võiks anda olulise panuse selle kriitilise teema teadlikkuse tõstmisele. Politseiini asjakohast survet saab avaldada ainult läbipaistva teabepoliitika kaudu, et edendada jätkusuutlikke muutusi.

Seetõttu pole salajaste subsiidiumide juhtum mitte ainult konkreetne poliitiline skandaal, vaid saab ka sümboliks valitsuses suurema läbipaistvuse ja vastutuse vajaduse järele. Käimasoleva kliimakriisi abil on tähtsam kui kunagi varem, et riik võtab oma kohustusi tõsiselt ja võtab õigeid meetmeid keskkonna kaitsmiseks ja kodanike usalduse taastamiseks.

Jääb veel loota, et raporti avaldamine ja sellega seotud arutelud viivad lõpuks kliimapoliitika vajalike muudatusteni, mis on Saksamaa jätkusuutliku tuleviku jaoks hädavajalikud.