Sport kõrge vererõhu vastu: milline spordiala aitab ja kui sageli liigub?

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Uurige, milline sport aitab vererõhku alandada ja kui sageli peaksite liikuma. Lugege kõige olulisemaid tulemusi kõrge vererõhu ja spordi teema kohta. Avastage, kuidas vastupidavussport ja jõutreeningud toetavad ning kuidas leiate optimaalse kombinatsiooni. Ideaalne reedel toimuva hüpertensiooni päeva jaoks.

Erfahren Sie, welche Sportarten helfen, den Blutdruck zu senken und wie oft Sie sich bewegen sollten. Lesen Sie die wichtigsten Ergebnisse relevanter Studien zum Thema Bluthochdruck und Sport. Entdecken Sie, wie Ausdauersport und Krafttraining dabei unterstützen können und wie Sie die optimale Kombination finden. Ideal zum Welthypertonietag am Freitag.
Uurige, milline sport aitab vererõhku alandada ja kui sageli peaksite liikuma. Lugege kõige olulisemaid tulemusi kõrge vererõhu ja spordi teema kohta. Avastage, kuidas vastupidavussport ja jõutreeningud toetavad ning kuidas leiate optimaalse kombinatsiooni. Ideaalne reedel toimuva hüpertensiooni päeva jaoks.

Sport kõrge vererõhu vastu: milline spordiala aitab ja kui sageli liigub?

Lisaks dieedi ja ravimite muutmisele võib sport aidata vähest vererõhku. Maailma hüpertensioonipäeva puhul võtab Health Wissensi fond kokku selleteemaliste asjakohaste uuringute kõige olulisemad tulemused. Kõrge vererõhk, mida nimetatakse ka hüpertensiooniks, on Saksamaal tavaline haigus. Tekib küsimus, milline sport sobib kõige paremini ja kui sageli peaks liikumine toimuma.

vastupidavussport nagu jooksmine, kõndimine, tantsimine või jalgrattasõit on end kõrge vererõhu teraapias tõestanud. Eelkõige vähendab vees liikumine, näiteks ujumine, Aqua aeroobika või vee -aeroobika, vererõhku. Uuringud näitavad, et osalejad on oma vererõhu väärtusi edukalt vähendanud kolme kuni neli korda nädalas.

Samuti mängib rolli spordi intensiivsus. Vererõhu alandamiseks piisab mõõdukast pingutusest. Suur koormus ei põhjusta suuremat edu kui keskmine koormus. Seega ei ole vaja teha liigseid pingutusi ega arvestust rikkuda. Piisab pideva treeningu intensiivsusest.

Lisaks vastupidavusspordile näitab isotooniline ja isomeetriline tugevuskoolitus ka vererõhu vähendamisel sarnast mõju. Isotooniline treenimine hõlmab vastupanu üle liikumise kaudu, näiteks hantlite või teie enda kehakaaluga. Isomeetrilise treenimise korral kasutatakse tugevust välise vastupanu korral, näiteks hoides raskust või positsiooni.

Tugevuse ja vastupidavusspordi kombinatsioon pakub positiivset mõju vererõhu vähendamisel. Pole tähtis, kas mõlemat sporti praktiseeritakse samal päeval või erinevatel päevadel. Treeningu intensiivsus ja kestus on siiski ülioluline. Uuringud on näidanud, et üks kuni viis korda nädalas võib vererõhku edukalt vähendada 60–270 minutit.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et regulaarne sport, eriti vastupidavussport ja jõutreening, on tõhus meede vererõhu vähendamiseks. Mõlema spordiala kombinatsioon näitab ka positiivseid tulemusi. Täpset sporti ja treeningu intensiivsust tuleks aga individuaalselt kohandada. Enne uue koolitusega alustamist on soovitatav meditsiinilisi nõuandeid saada.

Järgnevalt leiate tabeli, mis pakub ülevaate selle teema kõige olulisematest tulemustest:

Sport treeningsagedus nädalas Liikumisaeg ühiku kohta mõju vererõhule ujumine 3-4 korda - alandab vererõhku jooksmine/kõndimine 3-4 korda - alandab vererõhku tants 3-4 korda - alandab vererõhku Cycling 3-4 korda - alandab vererõhku isotooniline jõutreening 2-3 korda 30-60 minutit alandab vererõhku isomeetriline jõutreening 2-3 korda 30-60 minutit alandab vererõhku Tugevuse ja vastupidavusspordi kombinatsioon 1-5 korda 60-270 minutit alandab vererõhku

Sport pakub tõhusat viisi hüpertensiooni vastu võitlemiseks. Selle haigusega inimestele on soovitatav valida spordiala, mis teile meeldib ja motiveerida. Täpset sporti, treeningsagedust ja intensiivsust tuleks kohandada eraldi. Pange tähele ka seda, et ainuüksi sport ei tähenda kõrge vererõhu täielikku ravi ja seetõttu peaks see toimuma alati arstiga konsulteerimisel.



Allikas: Tervise teadmised/OTS