Protestid spordis: lavale tulevad poliitilised sõnumid!

Protestid spordis: lavale tulevad poliitilised sõnumid!

Spordiüritused on üha enam poliitiliste protestide platvormiks. Praegused arengud näitavad, kuidas emotsionaalsed probleemid, nagu Iisraeli-Palestiina konflikt, tõusevad fookusesse. Spordipoliitika ekspert professor Jürgen Mittag selgitab, et viimastel aastatel on taolised protestid teravamaks läinud. Hispaanias peetav maineka rattavõistlus Vuelta sai pärast ühe Iisraeli meeskonna osavõttu palestiinameelsete meeleavalduste tõttu suuri häireid. See ohustas oluliselt ürituse ohutust ja toimimist, seades ohtu nii sõitjad kui ka korraldajad, kuna etappe tuli lühendada või ära jätta.

Nagu rbb24 teatab, toimus Berliini maraton ilma suuremate vahejuhtumiteta, hoolimata varasemast murest võimalike protestide pärast. Sellegipoolest on julgeolekukontrolli tugevdatud, et välistada nii rünnakud kui ka protestid. Mittag kurdab, et ROK-i harta reegli number 50 rakendamine, mis keelab spordiüritustel poliitilised väljendused, on keeruline. Korraldajad otsivad võimalusi, kuidas võimaldada poliitilist väljendust väljaspool võistlusi, et selliseid konflikte ära hoida.

Sportlik neutraalsus ja boikoti arutelud

Arutelu spordineutraalsuse üle kogub hoogu. Sanktsioonide ja boikoteerimise üleskutsed on üha enam suunatud Iisraeli vastu, samas on sihikule võetud ka teised riigid, nagu Hiina, Türkiye ja Venemaa. taz rõhutab, et Iisrael on oma erilise geograafilise asukoha tõttu sõltuv Euroopas toimuvatest võistlustest, kuna araabia maailmas pole osalemine võimalik. See topeltstandard boikoteerimisel on eriti ilmne, kui tegemist on rahaliste kohustustega sellistele riikidele nagu Saudi Araabia.

Professor Mittag juhib tähelepanu, et käimas on arutelud Iisraeli sportlaste kõrvalejätmise üle, sarnaselt Ukraina konflikti järgsete sanktsioonidega Venemaa sportlastele. See teema peegeldab spordi ja poliitika keerulist suhet, mis üha enam esile kerkib.

Kasvav trend: protestid spordis

Protestid spordiüritustel on viimastel aastatel muutunud olulisemaks. Neid tõlgendatakse sageli kui vastuolu väljendust ja tungivat vajadust muutuste järele. Selle näiteks on protestid, kus sportlased nagu Tommie Smith ja John Carlos tõstsid 1968. aastal rusikad rassilise segregatsiooni vastu. Praegu näitavad protestid EURO 2021 ajal, mil Müncheni linnavolikogu kavandas staadionile vikerkaarevalgustuse, kuidas spordiga seotud inimõiguste protestid muutuvad üha avalikumaks.

Spordimaastik muutub ja koos sellega ka mängijad. Sportlased tegutsevad üha enam poliitiliste peategelastena. See väljendub erinevates tegudes, alustades vikerkaarelippudega jalgpalli EM-i ajal kuni sümboolsete žestideni, nagu Saksamaa koondise käsi, mis katab suu enne MM-mängu protestiks FIFA keelupoliitika vastu. Need protestivormid on sageli meedias hästi nähtavad ja hästi edastatavad, muutes need võimsateks vahenditeks võitluses sotsiaalsete muutuste eest.