Potsdam kavandab Brauhausbergi ambitsioonikat ülikoolilinnakut!

Potsdam kavandab Brauhausbergi ambitsioonikat ülikoolilinnakut!

Potsdami linn kavandab Brauhausbergis asuva endise osariigi parlamendi terviklikku renoveerimist kaasaegseks ülikoolilinnakuks. Kolmapäeva õhtul hääletas linnavolikogu suure häälteenamusega vastava ettepaneku poolt ning sai toetuse mitmelt erakonnalt, sealhulgas SPD-lt, Grüne-Voltilt, CDU-lt, AfD-lt, FDP-lt, BfW-lt ja Vabad Valijad. Selle vastu hääletasid vaid vasakpoolsed ja Die Andere fraktsioon. Kui projekt on tõstetud linnaplaneerimise kõrgeimale prioriteedile, siis teised projektid on järjekorras.

Renoveerimist vajava hoone renoveerimise eest vastutab eelkõige Sihtasutus Hasso Plattner. Tarkvarafirma SAP kaasasutaja Hasso Plattner rahastab projekti kolmekohalise miljonilise summaga. Kavandatava ülikooli asukohaga tahetakse meelitada eelkõige Potsdami ülikooli õigusteaduskonda ning majandus- ja sotsiaalteaduskonda, mis praegu asuvad Babelsbergi linnaosas Griebnitzsee ülikoolilinnakus.

Uus impulss ülikoolimaastikule

Ülikoolilinnaku ümberkujundamine ei ole ainult arhitektuuriprojekt, vaid ka strateegiline samm Potsdami ülikooli kui teadusliku asukoha tugevdamiseks. Hinnanguliselt mahutab uus asukoht teaduskondade lõikes 5000–6000 üliõpilast. Investeeringu maht on hinnanguliselt mitusada miljonit eurot.

Brandenburgi peaminister kirjeldab projekti kui "hariduse ja teaduse tuletorniprojekti", eriti praeguste õpilaste arvu suurenemisest tingitud väljakutsete kontekstis. Kolimise tulemusena laieneb ka Hasso Plattneri Instituut (HPI), mille üliõpilaste arv kahekordistub 2000-ni. Eesmärk on kujundada Potsdam tehisintellekti valdkonna rahvusvaheliseks teaduspaigaks ning meelitada ligi USA teadlasi ja üliõpilasi, kes on oma valitsuse surve all.

Projekti kohta tuleb aga vasakpoolset kriitikat, mis hoiatab ülikooli sõltuvuse eest ühest miljardärist. Need mured ei ole alusetud, kuna ülikoolide rahastamine Saksamaal on väga heterogeenne. Ligi 90 protsenti vahenditest tuleb avalikust sektorist; Ülikooli rektorite konverents selgitab, et 75 protsenti sellest annavad osariigid ja ainult umbes 10 protsenti tuleb eraallikatest, näiteks patronaažist või lepingulistest uuringutest.

Finantseerimine ja tulevikuväljavaated

Ülikoolide baasfinantseerimine on liidumaade jaoks väljakutse, kuna need on seotud suurenenud sotsiaalkuludega. Sellegipoolest on föderaalvalitsus kõrghariduse rahastamisel üha aktiivsem ja on alates 2007. aastast reageerinud kõrghariduspaktiga, et rahuldada suurt nõudlust õppekohtade järele.

Optimistlike hinnangute kohaselt võiks ülikoolilinnaku renoveerimistööd lõpule viia nelja aastaga. Reaalselt aga eeldatakse, et see kestab umbes kümme aastat. Hoolimata rahalistest väljakutsetest on projekt märkimisväärne samm Potsdami ülikoolimaastiku edasiarendamise suunas ning võib anda kaugeleulatuva tõuke piirkonna teadus- ja haridusmaastikule.

Võimalus luua kaasaegne ülikoolilinnak, mis toimiks noorte talentide kontaktpunktina, näitab linna potentsiaali. Tee kõrghariduse tuleviku poole jääb aga kiviseks, eriti kui arvestada sõltuvusi ja finantsstruktuure. Tagesschau teatab lisaks, et Hasso Plattneri pühendumust võib mõista ka signaalina hariduse ja teaduse edasisele arengule Saksamaal.

Kokkuvõttes võib vana osariigi parlamendi renoveerimist vaadelda kui Potsdami akadeemilise maastiku kvalitatiivset uuendamist, mis on muutumas üha olulisemaks nii regionaalsel kui ka rahvusvahelisel tasandil.