Kreuzbergis kärestikud: 15 arreteerimist protestide eest!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

5. oktoobril 2025 olid Berliinis rahutused spontaansetes vintpüssides; Arreteeriti 15 inimest.

Am 5. Oktober 2025 kam es in Berlin zu Ausschreitungen bei spontanen Kundgebungen zum Nahostkonflikt; 15 Personen wurden festgenommen.
5. oktoobril 2025 olid Berliinis rahutused spontaansetes vintpüssides; Arreteeriti 15 inimest.

Kreuzbergis kärestikud: 15 arreteerimist protestide eest!

Laupäeva õhtul toimus Lähis -Ida konfliktiga seotud spontaansed meeleavaldused, mille tulemuseks olid rahutused. Politsei teatas, et mitmed rühmad süütasid Kottbusseri Dammile pürotehnika ja heitsid tänavale prügikasti ja e-väljalaskjaid. Politsei arreteeris kokku 15 inimest, sealhulgas üheksa meest ja kuus naist.

Berliini politsei andmetel algatati kaheksa kriminaalmenetlust. Need mured on muu hulgas terroristlike organisatsioonide ja solvangute maamärkide kasutamise kasutamine. Õnneks oli politsei vigastamata ja meeleavaldajate seas polnud teadaolevaid vigastusi.

Politsei operatsioon ja arreteerimine

Avaliku julgeoleku tagamiseks kasutati Neuköllnis ja Kreuzbergis 250 vägega politseijõudu. Olukord oli pinges, kuid politsei suutis olukorda kontrollida. Siiski jääb ebaselgeks, kas kõik arreteeritud inimesed vabastatakse pühapäeva hommikuks.

Meeleavaldused toimusid Lähis -Ida konflikti tugevdas märkimisväärsete pingete taustal. Varem viis sarnane juhtum erinevate rühmade vahel püsiva kokkupõrkeni, mis illustreeris vajadust tugeva politseioperatsiooni järele. Varem on toimunud meeleavaldusi, kus vägivald ja vandalism said üle käe, risk, mida võimud peavad alati tõsiselt võtma.

Õigused ja kohustused meeleavaldustel

Põhiõigus sõnavabadusele (Art. 5 põhiseadus) ja õigus rahumeelsele assambleile (Art. 8 põhiseadus) on kindlalt ankurdatud Saksamaal. Need õigused ei ole siiski piiramatud ja (föderaalse) assamblee seaduses on olemas selged määrused. Politsei peab mitte ainult kaitsma osalejate demonstratsiooniõigust, vaid ka koosolekute rahuliku rakendamise tagamiseks.

Politsei võib konfliktiolukordades kiiresti survestada, eriti kui on vaja kaitsta parempoolseid äärmusrühmi vägivaldsete vastumõistjate eest. On oluline, et meeleavaldajad oleksid teadlikud oma õigustest ja kohustustest, sest mitte kõik protestivormid pole lubatud. Teatud käitumine võib põhjustada õiguslikke tagajärgi, näiteks rahu rikkumine, solvamine või varakahju.

Kokkuvõtlikult näitab juhtum Berliinis, kui oluline on tajuda nii teie enda õigusi meeleavaldustel kui ka avaliku julgeoleku austada. Lisateavet demonstreerimise õiguse ja sellega seotud reeglite kohta leiate [politsei nõuannete] lehtedelt (https://www.polize-beratung.de/aktuelles/detailsicht/demonstrations-ihre- --rechte-und-benzen/).

Aeglaselt vähenev konflikt piirkonnas tagab jätkuvalt pingeid ja küsimusi Saksamaa ühiskonnas. Jääb üle vaadata, kuidas diskursus areneb ja mis mõõdab võimud tulevikus avaliku julgeoleku tagamiseks.