Pinged Iisraeli ja Iraani vahel: võimalik hoiatuslaps või eskaleerumine?
Pinged Iisraeli ja Iraani vahel: võimalik hoiatuslaps või eskaleerumine?
Iisraellased tegid ilmselt Iraani suhtes hoiatuse, ehkki nad ei kinnitanud ametlikult midagi. Reede hommikul toimunud väidetav sõjaline kampaania näitab, et see ei olnud nädalavahetuse Iraani rünnaku kättemaks. Näib, et iisraellased tahavad Iraanile teada anda, et nad saavad neid igal ajal ja igal pool kohtuda, kuid eskalatsioonist eemale peletavad. Iraanlaste reaktsioon hommikul, kus nad rünnakut mängisid ja selle üle nalja tegid, annab lootuse, et praeguse konflikti võib praeguseks lõppeda.
Nii Iraan kui Iisrael tahavad oma sõjalist nägu hoida. Iraani jaoks oli Damaskuse konsulaadi pommitamine samm liiga kaugel, mille vastu Iisraeli vastutab. Kuna Iisraeli ja Hamasi vaheline konflikt kestab endiselt Gaza ribas, on mõlemad pooled täpselt koordineerinud oma sõjalisi samme. Nii Teheranis kui ka Jeruusalemmas üritab ilmselgelt konflikti ohjeldada ja takistada selle kontrollimatuks piirkondlikuks pinnapõletuseks. Kahju mõlemas riigis oli minimaalne.
Sellegipoolest on olukord äärmiselt habras, eriti kui rünnakut Isfahani lähedal. Seal pole mitte ainult oluline õhuväebaas, vaid ka suurim Iraani tuumauuringute keskus. Pärast Iraani raketirünnakut Iisraeli vastu mainiti seda keskust kui kättemaksu meetme võimalikku eesmärki. Iisrael on aastaid Iraani tuumaenergiauuendust torganud. Suurem rünnak, mis tabaks Teherani režiimi rohkem kui pinna pommitamine, oleks väga keeruline ja vajaks tõenäoliselt USA tuge.
Sellegipoolest ei saa Iisraeli tema lääne partnerid välja kirjutada, isegi mitte USA president Joe Biden. Väidetavalt on Biden palunud Benjamin Netanyahul olla rahul Iraani rünnaku vastu eduka kaitsega ja tunnistada, et Iraan ei saa Iisraeli kahjustada. Föderaalne välisminister Annalena Baerbock ja tema Suurbritannia kolleeg Cameron reisisid Iisraeli, et paluda Netanyahul võimalik ümber mõelda. On näidatud, et Iisrael ei jäeta üksi, Jordaania ja võib -olla isegi Saudi Araabia toel. Ilma selle toetuseta poleks 99 protsenti Iraani esimesest rünnakust peatatud. Iisraeli sõbrad Tel Avivis leidsid ilmselt vähe ärakuulamist, kuna peagi oli vastuolus otsus.
Kiire reaktsiooniga on Iisraeli juhtkond selgeks teinud, et ta ei võta rünnakut tema territooriumile. Tema hoiatuse taastamine on Iisraeli jaoks ülioluline ja on muutunud veelgi olulisemaks 7. oktoobril pärast Iraani toetatud Hamasi terrorirünnakut, kuna Iisraeli salateenistused olid üllatunud. Iisraelil ei lubatud nõrkust näidata. Nüüd on selge, et asetäitja sõdade ja vanade varjusõdade aeg on lõpuks läbi, mis muudab piirkonna niigi pingelise olukorra veelgi plahvatusohtlikumaks.
Järgmises tabelis on esitatud ülevaade kõige olulisemast teabest:
| Juhtum | Kuupäev | Osaleja | Mõju |
| —————— | ————- | --——————————
| Pommitamine | Reede hommik | Iisrael, Iraan | Minimaalne |
| Konsulaat | Damaskuses | | Kahju |
| Rünnak | Iraanist | | |
| Iisraelil | | | |
| Aatomiuuringud | Isfahanis | | |
See tabel annab ülevaate asjaosalistest, sündmuste kuupäevast ja efektidest. Selgub, et kahju oli minimaalne, kuid olukord on endiselt äärmiselt habras. Eelkõige esindab Isfahani Iraani tuumauuringute keskus rünnakute võimalikku eesmärki.
Juhtumi täpset tausta ja üksikasju ei täpsustata lõpuks, kuna iisraellased pole ametlikult midagi kinnitanud. Olukord on endiselt pingeline ja edasised arengud on võimalikud. Jääb üle vaadata, kuidas Iisraeli ja Iraani vaheline konflikt areneb lähipäevil ja nädalatel.
Allikas: berliner morgenpost/ots