SDV -i piirirežiimi ohvrite mälestus: seinahoone 62. aastapäev

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

13. augustil 2023 mälestati Berliinis ja Brandenburgis SDV piirirežiimi ohvreid, alates seina 62. aastapäevast ehitati. Mitmel endisel piiril asuvatel üritustel mäletasid poliitika ja ühiskonna esindajad inimesi, kes surid või tapeti, kui üritati põgeneda. Arutati ka perekondade eraldamist ja vabaduse puudumist DDR -is. Brandenburgi osariigi keskne mälestusüritus toimus Teletow'is. Brandenburgi peaminister Dietmar Woidke (SPD) hoiatas, et SDV piirirežiimi ohvrid ja ajalooline ebaõiglus ei hoiatanud kunagi. Ta rõhutas, et SED -i juhtkond muutis inimesed SDV ja seega sakslaseks ...

Am 13. August 2023 wurde in Berlin und Brandenburg der Opfer des DDR-Grenzregimes gedacht, da sich der 62. Jahrestag des Mauerbaus jährte. Bei mehreren Veranstaltungen entlang der ehemaligen Grenze erinnerten Vertreter aus Politik und Gesellschaft an die Menschen, die bei Fluchtversuchen gestorben oder getötet wurden. Auch die Trennung von Familien und die Unfreiheit in der DDR wurden thematisiert. Die zentrale Gedenkveranstaltung des Landes Brandenburg fand in Teltow statt. Brandenburgs Ministerpräsident Dietmar Woidke (SPD) mahnte, die Opfer des DDR-Grenzregimes und das historische Unrecht nie zu vergessen. Er betonte, dass die SED-Führung die Menschen in der DDR einmauerte und damit die deutsche …
13. augustil 2023 mälestati Berliinis ja Brandenburgis SDV piirirežiimi ohvreid, alates seina 62. aastapäevast ehitati. Mitmel endisel piiril asuvatel üritustel mäletasid poliitika ja ühiskonna esindajad inimesi, kes surid või tapeti, kui üritati põgeneda. Arutati ka perekondade eraldamist ja vabaduse puudumist DDR -is. Brandenburgi osariigi keskne mälestusüritus toimus Teletow'is. Brandenburgi peaminister Dietmar Woidke (SPD) hoiatas, et SDV piirirežiimi ohvrid ja ajalooline ebaõiglus ei hoiatanud kunagi. Ta rõhutas, et SED -i juhtkond muutis inimesed SDV ja seega sakslaseks ...

SDV -i piirirežiimi ohvrite mälestus: seinahoone 62. aastapäev

13. augustil 2023 mälestati Berliinis ja Brandenburgis SK -i piirirežiimi ohvreid, alates seinahoone 62. aastapäevast. Mitmel endisel piiril asuvatel üritustel mäletasid poliitika ja ühiskonna esindajad inimesi, kes surid või tapeti, kui üritati põgeneda. Arutati ka perekondade eraldamist ja vabaduse puudumist DDR -is.

Brandenburgi osariigi keskne mälestusüritus leidis aset Teletow'is. Brandenburgi peaminister Dietmar Woidke (SPD) hoiatas, et SDV piirirežiimi ohvrid ja ajalooline ebaõiglus ei hoiatanud kunagi. Ta rõhutas, et SED -i juhtkond muutis inimesed SDV -ks ja tsementeeris sellega Saksa diviisi. Halvimal juhul maksid inimesed, kes üritasid oma eluga põgeneda. Landtag Ulrike Liedtte (SPD) president ütles, et 1961. aasta seina ehituse mälestus illustreerib, kuidas varem võimatu olnud repressioonide ja vägivalla vorm sai reaalsuseks. Mälu seina langusest 1989. aastal näitas seevastu, kuidas ilmselt võimatu unistus võib rahuliku revolutsiooni kaudu reaalsuseks saada.

Berliini ja Potsdami vahelisel Glienickeri sillal, kultuuri- ja teadusminister Manja Schüle (SPD), kes oli mõeldud Saksamaa-Saksa osakonna tagajärgedele. Ta rõhutas, et sein oli SDV -s vabaduse, inimõiguste ja demokraatia rõhumise sümbol. Glienickeri sild oli agentide vahetamise tõttu tuntud ka külma sõja ajal. Linnapea Frank Ewig (CDU) Spandaust, linnapea Burkhard Exner (SPD) Potsdamist ja linnapea Winfried Sträter Groß Glienickest astusid tagasi lilled vanal Berliini seina tükil, mis on osa seinamälestist Groß Glienicke kinnistul. Mälestusüritusi kavandati ka muudes Brandenburgi kohtades, näiteks Griebnitzes'is asuv Wall Monument või Schönwalde Steinerneni sillal asuv monument.

Berliinis mälestati ka DDR piirirežiimi ohvrit. Poliitika ja ühiskonna isiksused tulid kokku Bernauer Strasse Wall Memoriaalil, et mälestada inimesi, kes põgeneda, kui nad põgenevad. Arutati ka perekondade eraldamist ja vabaduse puudumist DDR -is. Majandussenaator Franziska Giffey (SPD) pani Berliini senati nimel pärja alla. Ta rõhutas, et isegi nii paljude aastate pärast oli oluline meeles pidada, et demokraatia ja vabadus pole muidugi küsimus ning et inimesed võitlesid taasühinenud Saksamaa ja vaba Berliini eest või ohverdasid isegi oma elu vabadussoovi eest.

Berliini seina ehitamine algas 13. augustil 1961 ja pitseeris Saksamaa-Saksa divisjoni. DDR -i juhtkond soovis peatada inimeste väljaränne Berliinist ja föderaalvabariigist läänes, kuna see aeglustas SDV -majandust ja destabiliseeris riiki. Berliini müür eraldas Berliini enam kui 28 aastat ja eraldas linna lääneosa ümbritsevast. Berliini seina fondi andmetel tapeti sel ajal seina peal vähemalt 140 inimest või suri seoses SDV -i piirirežiimiga. Lisaks hukkus Berliini piiriületuskohtadel kontrolli ajal vähemalt 251 reisijat. Pärast DDR -i massiproteste avati sein 9. novembril 1989.