Hundi tippkohtumine Brandenburgis: fookuses huntide laskmise kvoot!

Hundi tippkohtumine Brandenburgis: fookuses huntide laskmise kvoot!

Brandenburgis käib praegu intensiivne debatt tulevase hundijahi üle. Eelkõige arutletakse üldise laskekvoodi võimaliku kehtestamise üle. Fookuses on Hundi tippkohtumine, mis hiljuti toimus Potsdamis. Keskkonnaminister Hanka Mittelstädt (SPD) rõhutas, et tippkohtumise õhkkond oli konstruktiivne, riikliku jahiliidu president Dirk-Henner Wellershoff aga ütles, et pole tippkohtumise kulgemisega rahul. Arutelud näitavad, et huntide sihipärane laskmine on tõenäolisem teatud "sekkumispiirkondades", eriti piirkondades, kus hundid ründavad sageli karjatatavaid loomi. Rbb24 andmetel pooldavad paljud osalejad seda meedet.

Arutelu keskseks punktiks on jahinduse plusside ja miinuste arutamiseks moodustatud töörühm. Eesmärk on kaasata hundid riigi jahiseadusesse 2025. aasta lõpuks. BUNDi regionaaldirektor Axel Kruschat on küttimise suurendamise suhtes kriitiline ja rõhutab huntide jätkuvat kaitset. Riikliku lambakasvatusühingu esimees Jonas Scholz on vähem skeptiline ja loodab kaitsemeetmetele pikaajalist rahalist toetust. Need vaatenurgad peegeldavad erinevaid huvisid, mis huntide küttimisel kokku saavad.

Huvide konflikt ja populaarsed arvamused

Endine keskkonnakaitseminister Gregor Beyer kutsus huntide tippkohtumisel üles laskma 15-35 protsenti, samas kui hinnangud huntide arvukuse kohta Brandenburgis on väga erinevad. Kui Beyer hindab arvuks kuni 1600 looma, siis Keskkonnaagentuuri hinnangul on see arv vaid 500. See tekitab küsimusi andmete õigsuse ja nende aluseks oleva looduskaitselise seisundi kohta.

Poliitilist debatti hundi kaitsestaatuse üle Saksamaal kritiseerivad praegu mitmed juhtivad looduskaitseorganisatsioonid. Need hoiatavad hundipopulatsiooni "soodsa kaitsestaatuse" enneaegse väljakuulutamise eest. Lovis Kauertz Saksamaalt Wildlife Protectionist rõhutab, et selline väide võib teaduslike faktidega vastuolus olla. Soodne kaitsestaatus on loodusdirektiivi keeruline kriteerium, mis ulatub palju kaugemale isendite arvust ja hõlmab selliseid kriteeriume nagu pikaajaline elujõulisus ja geneetiline mitmekesisus. Seda olukorda ei peeta praegu Saksamaal saavutatuks, mis põhjustab arutelus täiendavaid pingeid, nagu teatas wildbeimwild.com.

Järeldus ja väljavaade

Tüli huntide üle Brandenburgis illustreerib konflikti looduskaitse ja põllumajanduse huvide vahel. Laskmiskvoodid ja õiguslik raamistik on üliolulised küsimused, mis võivad inimeste ja looduse suhte uuesti määratleda. Saab näha, kas eesmärk lülitada hundid riigi jahiseadusesse ka täidetakse. Olukorra keerukust ilmestavad asjaosaliste erinevad vaatenurgad – looduskaitseorganisatsioonidest jahiseltsidest loomaomanikeni.

Nende arutelude keskel jääb õhku küsimus, kuidas areneb hundipopulatsioon lähiaastatel ning millised kaitsemeetmed on vajalikud, et tasakaalustada nii loomade heaolu kui ka karjakasvatajate huve. Tulevikku vaatav ja juriidiliselt turvaline lähenemine huntidega tegelemisel Brandenburgis on elujõulise lahenduse leidmiseks hädavajalik.