Kölnismi soojuskind

Kölnismi soojuskind

E.on esitleb soojuse-sisseehituse staatust Saksamaa miljonides linnades

Saksamaa kliima neutriismi eesmärkide edu aastaks 2045 sõltub märkimisväärselt soojuse pöörde edukast rakendamisest suurtes linnades. Ligikaudu kolmandik kogu primaarse energiatarbimisest ja umbes 40 protsenti kõigist saksamaa süsinikdioksiidi heitkogustest pärineb hoonetest. Föderaalvalitsuse soojuse kavandamise ja dekarboniseerimise seaduse osana on omavalitsused kohustatud looma soojuskavasid, et muuta kohapealne soojusvarustus kliimaneutraalsuse suunas. E.on on nüüd avaldanud praegused andmed küttetehnoloogiate kasutamise ja renoveerimise kohta Saksamaa miljonis Berliini, Hamburgi, Müncheni ja Kölni linnades.

E.oni müügi- ja kliendilahenduste juhatuse liige Marc Spieker rõhutab kuumuse ülemineku olulisust suurlinnades: "Eriti suurtes linnades on suurim potentsiaal CO2 heitkoguste oluliseks vähendamiseks ja tõhusa soojuse pakkumise loomiseks. Energiaülekande juhina toetame E.on Cities ja omavalitsusi, kasutades oma töövahendeid. ”

E.oni soojuskaardi pilk näitab, et paljudes suuremates linnades, sealhulgas Berliinis, Hamburgis, Münchenis ja Köln, on populaarne küttemeetod. Enam kui kolmandik Müncheni (36,5 protsenti), Hamburgi (36,2 protsenti) ja Berliini (33,6 protsenti) majadest on juba tarnitud kliima -sõbraliku ringkonna küttega. Kölnis on seevastu ringkonna kütteosa vaid 11,2 protsenti. Katedraali linn kavatseb seda osa 2030. aastaks märkimisväärselt suurendada ja viia kolmandiku kõigist küttetehnoloogiatest. Piirkonna kütted pakuvad tõhusat ja keskkonnasõbralikku soojusvarustust, eriti suurlinnades.

Mis puutub soojuspumpade leviku osas, juhib Berliin linnakvartetti kõigi küttetehnoloogiate osas 4,3 protsenti. Saja majaga Berliner Straßes kuumutatakse nelja maja juba keskkonnasõbraliku soojuspumbaga. Hamburg järgneb kahe protsendi soojuspumba osaga, samas kui München ja Köln on peaaegu võrdsed, osakaaluga 1,9 protsenti.

Fossiilse kütte kasutamise osas on nelja suurema linna vahel selged erinevused, kusjuures gaas ja õli on endiselt suure osa. Hamburgis on väikseim gaasi soojendus (36 protsenti), millele järgneb Berliin (37 protsenti) ja München (40,8 protsenti). Kölnis seevastu kuumutatakse enam kui pooled leibkondadest gaasiga (56,6 protsenti). Naftaküttekehade osakaal varieerub Münchenis 16,3 protsenti kuni 22,7 protsenti Kölnis. Berliin on 19,7 protsenti ja Hamburg 20,9 protsenti.

Hoonete energeetiline renoveerimine on ülioluline tegur soojuse tarbimise olulise vähendamiseks. Berliinis (59,5 protsenti) ja Köln (54,9 protsenti) on enam kui pooled kõigist hoonetest juba osaliselt või täielikult renoveeritud, mis loob hea aluse energiatarbimise vähendamiseks. See tähendab mitte ainult panust kliimakaitsesse, vaid ka madalamaid lõppkasutajate küttekulusid. Hamburg võtab osaliselt või täielikult renoveeritud hooneid 53,7 protsenti, samas kui München järgib neljandat kohta vanade hoonete ja renoveerimistasemega 41,3 protsenti.

Era- ja korteriomanikud saavad soojuse ülemineku edukale rakendamisele renoveerimise ja küttevahetuse kaudu kaasa aidata. Investeeringud uutesse energialahendustesse pole mitte ainult kliima jaoks väärt, vaid sageli ka rahaliselt. E.oni uuringut koostöös RWTH Aacheniga on näidanud, et näiteks 2024. aastal 1990. aastal asuva aneniseadme ja küttekulude arvutamist saab 2024. aastal vähendada 69 protsenti 904 euroni võrreldes gaasi kuumutamisega. Ühes perekojas alates 2005. aastast langeb keskmiselt 2 947 kuni 815 eurot aastas, mis vastab vähenemisele 72 protsenti. Täiendav kokkuhoid on võimalik intelligentsete digitaalsete energiahaldussüsteemide abil.

Keskkonnasõbralike soojuslahenduste ja digitaalsete tööriistadega, näiteks E.on küttekaart, toetab E.on Saksamaa linnasid ja omavalitsusi soojuse ülemineku hetkeseisu määramisel renoveerimise kiiruse, süsinikdioksiidi heitkoguste ja küttetehnoloogiate jaotuse osas. Digitaalne soojuskaart on väärtuslik ressurss ka omavalitsustele, kes peavad oma jätkusuutlikku kuumuse kavandamist viimaseks 2026. või 2028. aastaks.

Lisateavet ja digitaalse soojuskaardi leiate veebisaidilt www.eon.com/wamemewende.

Kommentare (0)