Ajakirjandusvabadus tule all: Bildi ajakirjanikud Berliini ähvardasid

Ajakirjandusvabadus tule all: Bildi ajakirjanikud Berliini ähvardasid

Pärast Pro Palestiina demo: Bildi reporter Berliinis ähvardas nuga | Uudised

Raske rünnak ajakirjanduse vabaduse vastu raputab Berliini.

Kujutise reporterit Iman Sefati (38) ründas Palestiina-meelne äärmuslane, kellel oli Berliini uksel noa. See juhtum juhtus vahetult pärast meeleavaldust, millest Sefati teatas. Eriti ähvardav: ründaja ja kaasosaline olid ilmselt järginud ajakirjanikke oma koju.

Sefati, kes teatab regulaarselt Berliinis ja teistes Saksamaal asuvatest osadest antisemiitlike ja islamistlike meeleavalduste kohta, ohustati oma koertega jalutuskäigul umbes kell 11:00. reede õhtul. Must riietatud mees tõmbas taskust noa välja ja lähenes Sefati ähvardavale. Tema rõdul olev tähelepanelik naaber märkis tema karjumise kaudu ümbrust ja viskas ründaja järel lillevaasi. Seejärel võttis see lennu, nagu ka tema kaasosaline.

Uurimise võtsid viivitamata Berliini kriminaalpolitsei (Kripo) ja LKA, osariigi julgeolekuosakond. Juba järgmise laupäeva õhtul suutis politsei registreerida esimese edu. Väidetav vägivallatseja arreteeriti Neuköllnis antisemiitlikul meeleavaldusel. See meeleavaldus loosungi "Palestiina järjekordade" all on teadaolevalt Iisraeli vastu avalikult kiirustamas.

Juhtum näitab selgelt, kui ohtlik on Saksamaa ajakirjanike olukord. Õnneks oli Iman Sefati vigastamata. Sellegipoolest illustreerib see rünnak ajakirjanike suuremat kaitset, kes regulaarselt teatavad delikaatsetest ja polariseerivatest teemadest.

Ajakirjanike liit (DJU) Verdi all mõistis järsult hukka "viigimarja rünnak". DJU riigi esimees Renate Gensch kutsus üles "rünnaku täielikku selgitamist ja vägivallatsejate vastu järjepidevaid juriidilisi samme". Nende jaoks on pressivabadus demokraatias "hädavajalik vara", mida vägivald ei pruugi mingil juhul piirata.

Iman Sefati pidi minevikus taluma palju vaenulikkust. Tema ajakirjanduslik tegevus teeb temast äärmusrühmituste eesmärgi. Sefatis lugu on sama muljetavaldav kui purunev: 25 aastat tagasi põgenes ta koos oma emaga Iraanist pärast seda, kui isa hukati Mullarežiim. Põhjus: tema isa oli protesteerinud naiste rõhumise vastu ja seetõttu peeti teda riigi vaenlaseks. Üks selle hukkamise eest vastutas Iraani hilisem president Ebrahim Raisi, kes suri kopteriõnnetuses 2024. aasta mais.

Ajakirjanikele kasvav oht on ühiskonnale tõsine märk. On oluline, et poliitika võtaks ennetavalt meetmeid selliste rünnakute vältimiseks tulevikus. See hõlmab ajakirjanike rangemaid turvameetmeid ja vägivallatsejate tõhusamat õiguslikku tagakiusamist. Valitsus peab võtma selged ja kindlameelsed sammud ajakirjandusvabaduse kaitsmiseks ja tagama, et ajakirjanikud saaksid oma tööd jätkata, kartmata vägivalda ega oma tööd hirmuta.

- nag