Ainult iga: R kolmandad osapooled lasevad nutitelefonidel parandada: mõjutada kõrgeid kulusid ja mitte -edaspidiseid kulusid

Ainult iga: R kolmandad osapooled lasevad nutitelefonidel parandada: mõjutada kõrgeid kulusid ja mitte -edaspidiseid kulusid
nutitelefonide jätkusuutlikkus: remondikulud mõjutavad ostuotsuseid
Tüv Assotsiatsiooni uus uuring näitab, et kõrged remondikulud viivad paljude tarbijateni: selle asemel, et seda parandada. Sellel otsusel on aga negatiivne mõju keskkonnale ja tarbijate rahakotile: sees.
Uurimine näitas, et umbes üks kolmest sakslasest: viimase viie aasta jooksul pidi defektse nutitelefoniga vaeva nägema. Kuid ainult 32 protsendil neist oli seade paranenud. Ülejäänud 68 protsenti otsustas remondi vastu erinevatel põhjustel.
Remondi tagasilükkamise üks peamisi põhjuseid on suured kulud. Uuringu kohaselt ei parandanud 30 protsenti vastanutest rahalise koormuse tõttu. Lisaks ei olnud 31 protsendil mobiiltelefoni parandatud, kuna nende arvates ei ole see enam päästetud. Veel 7 protsenti polnud isegi mõelnud, et nende seadme parandatakse.
Fakt, et tarbijate remont on sageli läbipaistmatud, aitab ka otsust osta uus nutitelefon, selle asemel et vana remontida. Uuring näitas, et 15 protsendil vastanutest oli oma mobiiltelefon remontides spetsiaalsetes poes, samal ajal kui 10 protsenti oli tootja remondi teinud. Ainult 7 protsenti parandas seadme iseseisvalt. Paljud tarbijad: seestpoolt pole kindel remondi võimaluste ja kulude osas ning sõltuvad tootja teabest.
See läbipaistvuse puudumine ja kõrge kulurisk tähendab, et nutitelefonide remont on pigem erand kui reegel. Remont oleks uue seadme ostmisega võrreldes jätkusuutlikum variant. Seetõttu rõhutab TÜV Assotsiatsiooni poliitika ja jätkusuutlikkuse konsultant Juliane Petrich Euroopa Liidu uue "remondiõiguse" olulisust. See peaks tooma parandusi remonditeenuste kulude, remondi ja kättesaadavuse osas.
Uuring näitab ka, et nutitelefonide sagedane muutus on suur keskkonnamõju. Ligikaudu 16 protsenti tarbijatest: sees vahetab nende seade kahe aasta pärast, samas kui veel 35 protsenti asendab selle kolme kuni nelja aasta pärast. Ainult 24 protsenti kasutab oma nutitelefoni viis aastat või kauem. See seadmete kiire uuendamine põhjustab tootmisel kõrge energiakulu ning suurenenud nõudluse haruldaste muldmetallide ja toorainete järele. Enamik neist ei ole taastuvad ja need lagunevad sageli kahjulike kemikaalide abil.
Selle probleemi vastu võitlemiseks tutvustas EL hiljuti nutitelefonide ökodesign -määrust. Alates -2025 keskpaigast kehtivad rangemad nõuded remonditavuse, energiatarbimise ja seadmete pikaealisuse osas. Need meetmed on mõeldud ressursside raiskamise vähendamiseks, keskkonna leevendamiseks ja tarbijate säästmiseks: säästa raha sees. Juliane Petrich, however, emphasizes that effective implementation of these requirements is decisive.
Tarbijate toetamiseks: remonditavate toodete valiku toetamiseks soovitab Petrich kasutusele võtta katsemärgi. See märk, näiteks "Remondiks valmis", näitas, et seadme parandamist kinnitasid sõltumatud kohad. Sellel oleks tarbijaid: usaldusväärse orienteerumisabi sees ja nad saaksid oma ostuotsuseid teha jätkusuutlikkuse mõttes.
Üldiselt näitab uuring, et suured remondikulud ja läbipaistmatud remondivõimalused paljud tarbijad: hoidke nutitelefonide parandamist. Kuid nutitelefonide jätkusuutlikkust saab suurendada paranenud läbipaistvuse, juurdepääsetavuse ja remonditavate toodete märgistamise kaudu, samuti tootjatele rangemad nõuded.