Deutsche Post austab Bernhard Lichtenbergi: tähtpäeva eritempel!

Deutsche Post austab Bernhard Lichtenbergi: tähtpäeva eritempel!

Deutsche Post annab Bernhard Lichtenbergi auks välja 4. detsembril 2023 erimargi, mis ilmub tema 150. sünniaastapäeval. Margi ametlik esitlus toimub 16. detsembril 2023 Berliini Hedwigi katedraali krüptis. 110-sendisel margil on Lichtenbergi portree, millele on lisatud tema elukuupäevad (1875-1943) ja sõnad: “Bernhard Lichtenberg – katoliku preester – inimkonna kaitsja”. Nii austatakse natsionaalsotsialismi ühe kuulsaima katoliikliku vastase mälestust, kes oli tuntud oma väsimatu pühendumise poolest inimõigustele, kui katholisch.de.

Bernhard Lichtenberg sündis 3. detsembril 1875 Ohlaus Alam-Sileesias katoliku kaupmehe pere viiest lapsest teisena. Ta õppis teoloogiat Breslaus ja Innsbruckis ning pühitseti preestriks 21. juunil 1899. Aastatel 1900–1941 töötas ta Berliinis, kus muuhulgas täitis Esimese maailmasõja ajal sõjaväekaplani ülesandeid ja oli poliitiliselt aktiivne Keskerakonnas. Pärast nimetamist 1932. aastal Püha Hedwigi katedraali katedraali preestriks seisis ta üha enam silmitsi natsionaalsotsialistide kuritegudega. Pärast Kristallööd 1938. aastal palvetas ta avalikult natsirežiimi poolt tagakiusatute eest ja toetas aktiivselt juudi kogukonda, palvetades iga päev juutide ja juudi päritolu kristlaste eest. Vastavalt Yad Vashem austati teda kui "Õiglast rahvaste seas", tõstes esile tema väsimatut tööd tagakiusatud juutide heaks.

Kasutamine preestrina ja vastupanuvõitlejana

Alates 1938. aastast võttis Lichtenberg üle Berliini piiskopliku ordinariaadi abiorganisatsiooni juhtimise ja tugevdas sellega oma pühendumust natsirežiimi vastu. 31. märtsil 1933 protesteeris ta aktiivselt juudi äride kavandatava boikoti vastu ning korraldas kohtumise juudi pankuri Oskar Wassermanni ja kardinal Bertrami vahel. Vaatamata sellise tegevusega kaasnevale ohule kritiseeris Lichtenberg kartmatult natse, eriti kirjas Reich Healthi juhile Leonardo Contile, milles protesteeriti eutanaasia koletu vastu. See viis tema arreteerimiseni Gestapo poolt 23. oktoobril 1941. aastal.

Pärast vahistamist mõisteti ta 22. mail 1942 erikohtu ees kaheks aastaks vangi "kantsli kuritarvitamise eest". Isegi vanglas jäid tema veendumused tugevaks ja ta keeldus nõustumast lepinguga Gestapoga, mis pakkus talle vabadust, kui ta jutlustamise lõpetab. Ta protesteeris isegi selle üle, et tahtis küüditatud juutidega Lodzi saata. Pärast karistuse kandmist saadeti ta lõpuks Dachau koonduslaagrisse, kus ta Wikipedia andmetel 5. novembril 1943 laagrisse toimetamise ajal suri.

Bernhard Lichtenbergi pärand

Bernhard Lichtenbergi kuulutas paavst Johannes Paulus II märtriks 23. juunil 1996 ja tema mälestuspäev on 5. november. Tema pühendumus inimõigustele ja vastupanu ebaõiglusele on väga olulised ka tänapäeval. Lisaks postuumsele aunimetusele "Rahvaste õiglane" püstitati 2005. aastal tema auks büst Berliini Bernhard Lichtenbergi majja. Lisaks asutati 2017. aastal Hofis esimene temanimeline katoliku kogudus ning Berliinis on ka kogudus ja kool, mis teda austavad.

Tulevane eritempel ei hoia elus mitte ainult julge vastupanuvõitleja mälestust, vaid aitab ka tulevastele põlvedele edasi anda õppetunde tema tänasest suhtumisest ja tegudest.