Palestiinlased Berliinis: sõnavabadus, võõrandumine ja empaatia. Kuidas inimesed end Palestiina kogukonnas tunnevad?

Palestiinlased Berliinis: sõnavabadus, võõrandumine ja empaatia. Kuidas inimesed end Palestiina kogukonnas tunnevad?

www.berliner-zeitung.de raporti kohaselt on paljud palestiinlased elanud erinevates riikides alates Iisraeli sihtasutusest ja esimesest araabia-Iisraeli sõjast 1948. aastal, sealhulgas Berliinis. Hinnanguliselt eeldatakse, et Berliinis on Palestiina kogukonna osa 30 000–40 000 inimest. Neil inimestel on pereliikmeid, kes on mitu korda põgenenud või olnud kodakondsuseta, kuna neid pole oma varjupaigariikides kunagi naturalisatsiooni saanud.

Viimane konflikt Iisraelis ja Gaza nõuab reaktsioone ja empaatiat, kuid paljud Berliini Palestiina kogukonnas tunnevad end Saksamaa meedia ja valitsuse poolt hüljatuna. Muude asjaolude hulgas võiksid nad oodata poliitiliste esindajate tuge, kuid poliitik Sawsan Chebli ja muud võimalikud vestluspartnerid ei paista olevat dialoogiks valmis.

Mahmud tunneb suurt võõrandumist, viha ja leina mitte ainult iseendaga, vaid ka paljude teiste moslemite ja sisserändajate kogukondade inimestega. Ta tunneb külma ja empaatiat Palestiina ohvrite suhtes ning kritiseerib, et Saksamaa on Gaza humanitaarabi osas ÜRO -sse sattunud.

Esra kritiseerib, et Saksamaa valitsus ei võta piisavalt, et lõpetada suremine Gazas ja et demosid keelati. Ta ei tunne end Saksamaal enam turvaliselt ja ütleb, et paljudel on tunne, et tal pole enam lubatud kõike öelda, et mitte kaotada oma tööd.

Leila teatab oma leinast ja raskustest, mida konflikt toob. Ta soovib, et Saksamaa valitsus oleks pühendunud relvarahule.

Üldiselt näitab see aruanne, et Palestiina kogukond Berliini ja mujal tunneb sügavat meeleheidet ja arusaamist, pidades silmas Gaza konflikti ning Saksamaa valitsuse ja meedia toetuse puudumist. Kiiresti on vaja empaatiat ja poliitilist toetust neile, keda mõjutab jätkuv konflikt.