Suche
Mein Konto
NATO aastapäev: endine suursaadik rõhutab alliansi olulisust Venemaa agressiooni ees
Föderaalse välisministeeriumi endine riigisekretär Wolfgang Ischinger räägib ühes artiklis NATO tähtsusest ja rõhutab oma rolli Euroopa ohtudega toimetulemisel. Ta selgitab ka seda, miks Ukrainast ei saa praeguse aja jooksul NATO liikmeks ning pöördub Euroopa riikide poole, et teha tihedamalt koostööd, et oma julgeolekuhuve tõhusalt kaitsta. Samuti nõuab ta, et Euroopa riigid peaksid rohkem oma kaitsesse investeerima.
NATO aastapäev: endine suursaadik rõhutab alliansi olulisust Venemaa agressiooni ees
Ex-Ambassador Wolfgang Ischinger: "Praegu pole märke, et Venemaa agressioon ümber lükkaks NATO-s."
Föderaalse välisministeeriumi endine riigisekretär ja Washingtoni D.C. ja Londoni endine Ambassador, Wolfgang Ischinger rõhutab NATO püsivat tähtsust. Ischingeri sõnul on liit tänapäeval sama oluline kui külma sõja ajal. Washingtonis asuva liidu 75. aastapäeva puhul ütles ta telejaama Phoenixis: "Ilma selle liiduta ei saaks Euroopa ilma Ameerika Ühendriikideta praeguse väljakutsega toime tulla."
Ischinger peab alliansi heidutust edukaks ja rõhutab: "Õnneks pole mingeid märke, et Venemaa agressioon levib praegu NATO -sse." Sellegipoolest on Venemaa suur võimu mõtlemine NATO-ga ja Venemaa naaberriikide jaoks konkreetne oht.
Ukrainast ei saa aga lähitulevikus NATO liikmeks. Ta mainib kõigi 32 liikmesriikide heakskiitu, mille peaks tegema vastav parlament. Poliitilisest ja strateegilisest seisukohast oleks riskantne enneaegse Ukrainaga ja muuta Vladimir Putin "kingituse". Selle asemel tuleks Ukraina olla varustatud vajalike kaitsemehhanismidega, et oleks võimalik ennast edukalt kaitsta.
Ischinger kutsub Euroopa riike Venemaaga suhtlemisse rohkem osalema. Ta rõhutab, et Washingtonis on ootus, et Euroopa saab hakkama ohtudega, eriti Venemaaga. Selleks peavad Euroopa riigid tegema lähemal koos ja oma kaitset paremini kooskõlastama. Ainult nii saate oma huve ja piire tõhusalt kaitsta.
Endine suursaadik loodab, et ajavahemik kajastub ka kõrgemates kaitses leibkondades. Ischingeri jaoks on kaheprotsendiline eesmärk pidada oma turvapoliitika huvide täitmiseks madalamaks piiriks. See puudutab Euroopa turvalisust ja mitte ainult Donald Trumpi soovi täitmist.
Jääb veel loota, et Euroopa riigid tunnistavad vajadust tugevdada oma kaitset ja valmistuda end tuleviku väljakutseteks.