Kliima tippkohtumine Berliinis: 1,3 triljonit kliimakaitset kuni 2035. aastani!

Kliima tippkohtumine Berliinis: 1,3 triljonit kliimakaitset kuni 2035. aastani!

Berlin, Deutschland - Teisipäeval, 25. märtsil 2025 avas Brasiilias järgmise maailma kliimakonverentsi määratud president André Corrêa Do Lago Petersbergi kliimadialoogi Berliinis. Oma kõnes rõhutas ta Maa küttevastases võitluses vajadust rahvusvahelise koostöö, solidaarsuse ja energia järele. Dialoog toimub föderaalses välisbüroos kuni kolmapäevani ja koostab sügisel toimuva maailma kliimakonverentsi, kus keskseks teemaks on 2035. aastaks 1,3 triljoni dollari suuruse kliimafinantseerimise hange. Seda summat on juba lubatud Baku viimasel maailma kliimakonverentsil.

Corrêa do Lago rõhutas eriti erainvesteeringute rolli kliimakaitses ja kliimamuutustega kohanemisel. Ta tegi selgeks, et on oluline tugevdada valitsuste, ettevõtete ja mitmepoolsete asutuste partnerlust. Enamik erakliimakaitse raha voolab praegu tööstusriikidesse. Osa nõutavat 1,3 triljonit dollarit võiks rahastada fossiilkütuste õhu-, saatmise ja maksude maksudega, isegi kui Corrêa do Lago ei läinud fossiilkütustesse otse oma kõnes.

väljakutsed ja eesmärgid

See arutelukuupäev toimub seoses esimese kalendri aastaga, mis ületab 1,5 -kraadist piiri ja Ameerika Ühendriikide hädaolukorda Pariisi lepingust. Saksamaa juhtiv kliimadiplomaat Jennifer Morgan kirjeldas olukorda keerukana, kuid rõhutas, et Pariisi kokkulepe on endiselt tugev. Kliimaaktivist Luisa Neubauer teatas "kaitsvast" tujust, võrreldes 1,5-kraadise eesmärgi väljumise ja kaitsega.

Teine teema Berliinis on Euroopa Liidu kliimasiht. ELi volinik Wopke Hoekstra teatas, et ELi kliima eesmärki ei otsustata enam märtsis 2040. aastal. EL -i komisjon peab praegu selle eesmärgi osas liikmesriikidega läbirääkimisi. Ursula von der Leyen, et EL eraldab 2040. aastaks 90 protsenti vähem CO2 kui 1990. aastal. Vastupanu tuleb eriti Poolast ja Itaaliast. Selles kontekstis soovitab Centrum Centrum Menapfabrik Euroopa poliitika jaoks vähendada 78–88 protsenti, samas kui ELi komisjoni kliimateaduse nõuandekogu soovitab vähendada 90–95 protsenti.

Pariisi leping fookus

Praeguste arutelude aluseks on "Pariisi konventsioon", mis otsustati 12. detsembril 2015 Pariisi maailma kliimakonverentsil. 195 riiki on võtnud endale kohustuse sisaldada kliimamuutusi ja kujundada ümber kliima -sõbraliku majandusstruktuuri. Kokkuleppe kolm peamist eesmärki on globaalse keskmise temperatuuri tõusu piiramine, heitkoguste vähenemine ja kliimamuutustega kohanemine ning vahendite juhtimine vastavalt kliimakaitse eesmärkidele. Selle eesmärk on piirata temperatuuri tõusu maksimaalselt 1,5 kraadi Celsiuseni kõrgemale industriaalsele tasemele ja kliimaga kahjustavaid gaase ei saa sajandi keskpaigaks välja saata kui süsinikuvalamute korral.

Jätkusuutlikes investeeringutes on vaja edukaks ja järjepidevaks dekarboniseerimiseks maailmamajanduse kiiret ja järjepidevat dekarboniseerimist, samuti miljardit ülemaailmsete finantsvoogude läbipaindet. Eelkõige tuleb arengumaid toetada rahaliselt ning teadmiste ja tehnoloogiasiirde abil. Vastupidiselt Kyoto protokollile seob Pariisi kliimakokkulepe kõik Maa riigid ja nõuab riikliku kliimaseisundi (NDC) väljatöötamist, mille edusammudest tuleb regulaarselt teatada. Leping jõustus 2016. aasta novembris pärast kiiret ratifitseerimisprotsessi ja 2018. aasta lõpus võeti rakendamiseks vastu terviklik reeglite komplekt. EL otsustas 2019. aastal Euroopa rohelise tehingu nende kliimaeesmärkide jõustamiseks.

Üldiselt seisab rahvusvaheline üldsus silmitsi oluliste väljakutsetega, kuid koostöö ja tegevuse tahe on selgelt ilmne Petersbergi kliimadialoogi raames.