AI mõju keskkonnale: eksperdid selgitavad uues taskuhäälingusaateid eeliseid ja puudusi!
Selles ökoinstituudi artiklis uurige, millistel keskkonnamõjudel on tehisintellekt (AI) ja miks on oluline, et see oleks läbipaistev ja mõõdetav. Vanemteadur Jens Gröger selgitab AI eeliseid ja puudusi keskkonnahüvitiste osas ning rõhutab ökoloogilise kosmosevaate olulisust. Siit saate teada, kuidas AI saab kaasa aidata tehniliste protsesside optimeerimisele ja milliseid rolli kuuluvad õiguslikud eeskirjad. Lisaks vaadatakse AI keskkonnamõju kolme taset diferentseeritud viisil. Kuulake ka podcasti "Kui jätkusuutlik on tehisintellekt?" Lisateabe saamiseks.

AI mõju keskkonnale: eksperdid selgitavad uues taskuhäälingusaateid eeliseid ja puudusi!
AI keskkonnamõjud: keskenduge läbipaistvusele ja jätkusuutlikkusele
Berliin, 8. august 2024 - alates ChatGPT avaldamisest 2022. aasta lõpus on tehisintellekt (AI) olnud kõigi huulil. Aga kuidas on AI kliimatasakaaluga? ECO-instituudis toodete ja kangaste voogude vanemteadur Jens Gröger rõhutab praeguses podcastis, et AI keskkonnamõju peaks olema rohkem keskendunud.
Tavapärase arvutamise piiritlemisel põhineb AI suurel hulgal andmeid ja paralleelseid arvutusprotsesse. See suurendab ka energiavajadust, mis on praegu juba 1,5 protsenti Saksamaa elektrienergia nõudest. Tulevikus on oodata täiendavat kasvu, kuna üha enam rakendusi on varustatud AI funktsioonidega. Näiteks kulutab järelepärimine kolm korda rohkem elektrit kui tavapärane otsingupäring. AI kasutamine kontorirakendustes suurendab märkimisväärselt ka elektritarbimist. AI keskkonnamõju ilmneb treeningutel ja süsteemide toimimisel. Ainuüksi 3. versiooni ChatGPT koolitus põhjustas umbes 500 tonni CO2, samal ajal kui üksik päring eraldab umbes 4,5 grammi CO2.
Vaatamata AI võimalikule negatiivsele mõjule keskkonnale, on ka positiivne mõju. AI saab optimeerida tehnilisi protsesse, aidata kaasa energia ja ressursside säästmisele ning edendada ringmajandust. Energiatööstuses võib Ki aidata näiteks taastuvenergiat, nagu tuul ja päikeseenergia, optimeerida. Sellegipoolest on paljud AI mõjude küsimused endiselt avatud ja nõuavad täiendavaid uuringuid ja juriidilist reguleerimist.
AI keskkonnamõju mõõtmiseks eristavad teadlased kolme taset: otsene mõju, kaudne mõju ja süsteemne mõju. Kuigi otsesed mõjud on suhteliselt etteaimatavad, on kaudsete ja süsteemsete mõjude kvantifitseerimine keerulisem.
Jens Gröger palub KI hindamisele ökoloogilist käsitsi lähenemist: "Ökoloogilises tasakaalus kaalume kogu toote elutsüklit - alates tooraine kaevandamisest kuni tootmise ja kasutamiseni. Selle metoodika saab kanda ka digitaalsetele rakendustele, näiteks tarkvarale ja AI."
Digitaalsete rakenduste energiatarbimise vähendamiseks peaks läbipaistvus olema esiplaanil. Gröger soovitab, et keskkonnatoodete teave antakse iga digitaalse teenusega, näiteks andmepaketi kujul, kus on teavet energia ja ressursside tarbimise ning kasvuhoonegaaside heitkoguste kohta. See võimaldaks kasutajatel ja ettevõtetel jätkata oma CO2 jalajälge ja muid keskkonnamõjusid ning võtta bilansi parendamiseks sobivaid meetmeid.
Podcast "Palun pöörake!" Ökoinstituut on suunatud kõigile poliitiliste ja ökoloogiliste huvidega poliitika, teaduse, meedia, valitsusväliste organisatsioonide ja avalikkuse ees. Eesmärk on arutada jätkusuutlikkuse ümberkujundamist ja võtta kasutusele igapäevaseid teemasid.
Allikas: www.oeko.de/podcast
kontakt:
Telefon: +49 30 405085-378
E -post: j.groeger@oeko.de