Bundestag kinnitab 3,5 miljardit eurot sotsiaalkorterite ehitamiseks!

Bundestag kinnitab 3,5 miljardit eurot sotsiaalkorterite ehitamiseks!

23. novembril 2025 kinnitas Liidupäev tuleva aasta ehituseelarve. Oluline on siinkohal sotsiaaleluruumide RAK-iga kinnitatud rahastamismaht 3,5 miljardit eurot. See otsus sündis pärast intensiivset hääletusprotsessi, kus SPD võitis liidu. Nende meetmete eesmärk on kiirendada kooskõlastusprotsessi ja seeläbi ehitust kiiremini edeneda.

Sellega seoses viitas ehitusminister Verena Hubertz (SPD) positiivselt moodulehitusele. Ta kutsub üles seda lähenemisviisi edendama, et vähendada kõrgeid ehituskulusid. Hubertz näeb seeria- ja moodulehituses potentsiaali mitte ainult kiiremaks, vaid ka odavamaks elamuehituseks. Era- ja avalik pühendumus käivad taskukohase eluaseme loomisel käsikäes.

Sotsiaaleluruumide traditsioon ja areng

Saksamaal on sotsiaalkorteritel pikad traditsioonid, mis said alguse pärast Teist maailmasõda. Alates selle meetme kehtestamisest on sotsiaalelamutel olnud keskne roll linnade rekonstrueerimisel ja elanikkonna elamispinna loomisel. 1950. aastatel loodi sotsiaaleluruumid kui üks olulisemaid sotsiaalpoliitilisi algatusi, et rahuldada tohutut eluasemevajadust.

Selle kontseptsiooni erinevad faasid visandavad ulatuslikku arenguprotsessi: sõjajärgsest perioodist konsolideerumiseni 1960. ja 1970. aastatel kuni languseni 1980. ja 1990. aastatel, mil rahastamist piirati tõsiselt. Alates 2015. aastast oleme kogenud sotsiaalkorterite renessanssi, mille põhjuseks on pagulaskriis ja taskukohase eluaseme puudumine.

Praegused väljakutsed ja perspektiivid

Nendest jõupingutustest hoolimata seisavad sotsiaalkorterid jätkuvalt silmitsi suurte väljakutsetega. Sotsiaaleluruumide arvu vähenemine on märkimisväärne – aastas kaob dramaatiline ligikaudu 100 000 sotsiaaleluruumi. 2022. aasta lõpus oli Saksamaal saadaval vaid umbes 1,09 miljonit sotsiaalkorterit. Berliinis oli sotsiaaleluruumide osakaal linna lääneosas 9% ja linna idaosas 24%.

Kriitikud kurdavad, et erastamine ja tulu maksimeerimise strateegiad avaldavad negatiivset mõju sotsiaalkorteritele. Nad väidavad, et erainvestorid sageli ainult renoveerivad ja turustavad tulusaid kinnisvara, samas kui tegelik vajadus taskukohase eluaseme järele jäetakse tähelepanuta. Pooldajad seevastu näevad erastamisel potentsiaali linnaarenguks ja uute sotsiaalelamute rahastamiseks.

Neid arenguid silmas pidades saab selgeks, et sotsiaaleluruumid ei sõltu mitte ainult õiguslikest raamtingimustest, nagu 1956. aasta teine ​​eluasemeseadus või 2001. aasta elamuseaduse reform, vaid ka uudsetest lähenemistest ja föderaal- ja osariigi valitsuste toetusest, et luua kiiresti vajalikke taskukohaseid üürikortereid.

Tulevikus on rohkem kui kunagi varem vaja kõigi sidusrühmade ühist pühendumist, et tugevdada jätkusuutlikult Saksamaal sotsiaalelamuid ja kohandada neid praeguste sotsiaalsete väljakutsetega. Arvestades tema eelseisvat esimese lapse sündi, on oodata, et ka ehitusminister Hubertz tegeleb nende väljakutsetega värske entusiasmiga.

Lisateavet sotsiaalkorterite arendamise kohta Saksamaal leiate veebisaidilt Berliini ajaleht, Sotsiaalkorterid ja Vikipeedia külastada.