Baerbock nõuab pärast Solingeni rünnakut selgeid tagajärgi

Baerbock nõuab pärast Solingeni rünnakut selgeid tagajärgi

Berliin (OTS)

Föderaalne välisminister Annalena Baerbock kritiseeris julgeolekuasutuste suutmatust reageerida kriminaalse taustaga varjupaigataotlejate probleemile tõhusalt. See juhtus Solingeni traagiliste sündmuste kontekstis, kus arutelu rünnaku tagajärgede üle on täies hoos. Baerbock kurtis, et "paljud asjad segavad" arutelus ja tõstatas küsimuse, kuidas see võib nii kaugele jõuda, et väidetavat vägivallatsejat ei oleks tohtinud küüditada Süüriasse, vaid Bulgaariasse.

Rõhuasetusega kutsus Baerbock juhtumi põhjalikku töötlemist. Ta väljendas, et vastavalt hiljutistele juriidilistele muudatustele, mida föderaalvalitsus tehti tagastamise seaduse muutmiseks, tuli aktiivselt lahendada inimeste nihutatavate otsinguid. "Täpselt see ei juhtunud sel juhul," sõnas naine, rõhutades ametivõimude protsesside täpsema uurimise kiireloomulisust.

juriidiline olukord ja vastutus

Baerbocki kõne keskne punkt oli Saksamaal selge õiguslik olukord, mis ütleb, et kurjategijad ja ohud ei saa üldiselt tütarettevõtet. Kuid see ei viita ainult teoreetilistele kaalutlustele: "Seetõttu pole mõrvaritel ja terroristidel meie juures kohta," ütles poliitik. Ta tegi selgeks, et föderaalvalitsus oli eksimatu suhtumises ekstremismi vastu ja säilitada avalikku julgeolekut.

Minister viitas ka varjupaigataotlejate küüditamise võimalusele pärast päritolu maad nagu Süüria või Afganistan. Kuid ta kutsus üles geopoliitilisi tingimusi - Süürias on diktaator, Afganistanis aga vastutaks Taliban.

Puudub suhtlus ja vajalikud meetmed

Annalena Baerbock nõudis julgeolekuasutustelt paremat suhtlemist ja strateegilisi protseduure, et tulevikus sarnaseid juhtumeid vältida. Ta leidis, et olemasolevad küüditamise struktuurid tuli läbi vaadata ja tõhusamad. See võib põhjustada võimalike ohtude tuvastamist ja kõrvaldamist enne ründamist või muud kriminaalset tegevust.

Lisaks poliitilistele nõudmistele kommenteeris Baerbock ka ühiskonna rolli. Siin rõhutas ta vajadust, et kõik näitlejad teeksid koostööd julgeoleku- ja kohtuasutuste elanikkonna usalduse tugevdamiseks. Visuaalne ja teatatud läbipaistvus ametivõimude tegevuse osas võiks aidata rahustada muret kodanikke ja suurendada vajalike meetmete aktsepteerimist.

Minister kutsus olukorrast kainet vaadet, kuid ta laskis läbi minna, et Solingeni töötlemine peaks olema tõuke sügavateks muutusteks äärmuslaste ohtudega. Juhtumit võib tajuda pöördepunktina, et luua ennetavaid strateegiaid ohukaitse jaoks.

tuleviku pilk

Turvalisuse ja kuritegeliku tegevusega seotud välismaalastega suheldes arutatakse kindlasti intensiivselt lähikuudel. Baerbocki avaldused jätavad mulje, et föderaalvalitsus on nõus ohukaitse olemasolevaid seadusi ja määrusi kriitiliselt uurima ning kohandama neid praeguste asjaoludega. Nende asjade kiireloomulisust rõhutab Solingeni juhtumite raskusaste ja see peaks olema meeldetuletus, et vaja on kiiret tegevust.

küüditamise õigusaktide poliitiline kontekst

Arutelu varjupaigataotlejate küüditamise üle, eriti kuritegevuse korral, on Saksamaal aastaid omandanud intensiivsust. 2020. aasta tagastamise seadust karmistati pärast viimaste aastate põgenikepoliitilisi väljakutseid, eriti 2015. aasta pagulaskriisi ajal. Eesmärk oli laiendada küüditamise võimalusi ja tagada, et kurjategijaks saanud välismaalased saaksid nende päritoluriikidele kiiremini omistada. Olukord muutus keerukamaks avalikes aruteludes integratsiooni, turvalisuse ja humanitaarstandardite kaitse üle.

Praegusel poliitilisel maastikul on teema seotud ka populistlike parteide suureneva mõjuga, mis nõuavad sageli ranget varjupaiga- ja sisserändepoliitikat. Need hääletused annavad praegusele föderaalvalitsusele väljakutse teha tasakaalustamisakt riikliku julgeoleku ja inimõiguste kohustuste vahel Saksamaale. Tuleb märkida, et kohtupraktikat jälgitakse Saksamaa kohtus rangelt tagamaks, et tagastamine on seaduslik ja inimlik.

Küüditamiste ja kuritegevuse praegune statistika varjupaigataotlejate kontekstis

Praegust olukorda toetavad erinevad statistilised uuringud. Rände- ja põgenike föderaalse büroo (BAMF) andmetel viidi 2022. aastal läbi 9 239 küüditamist. See tähendab eelnevate aastatega võrreldes kasvu, ehkki suur osa tunnustatud varjupaigataotlejatest jääb riiki. Siseministeeriumi aruanne näitab ka, et kuritegelikud välismaalased vastutavad olulise kuritegevuse osakaalu eest, mille käigus on viimastel aastatel kasvanud kuritegusid.

Näiteks näitas madalama saksimaa kriminoloogiliste uuringute instituudi uuring, et aastatel 2018–2020 suureneb kahtlusaluste osakaal varjupaigataotlejate seas teatud kuriteo piirkondades. Kuigi Saksamaal kipub üldine kuritegevuse määr vähenema, tõusid rünnakud mõnes piirkonnas, mis õhutas ka avalikku arutelu varjupaiga ja kuritegevuse üle.

Need andmed aitavad paremini mõista turvapoliitika ja varjupaigaõiguse käsitlevate arutelude konteksti ning näidata, kui tihedalt on need teemad.