Liidu fraktsioon nõuab Saksamaa põgenike piirikontrolli

Veröffentlicht:

Von:

Uurige meie artiklist, miks ametiühingu fraktsiooni sisepoliitilise pressiesindaja Aleksander Throm soovib tagasi lükata Saksamaa piiril asuvaid pagulasi. Throm rõhutab vajadust varjupaigarakenduste arvu drastiliselt vähendada ja selgitab, kui rakendatav ELi seadus sellele aitab. Lisateavet tema nõudmiste poleemika ja võimalike tagajärgede kohta.
Uurige meie artiklist, miks ametiühingu fraktsiooni sisepoliitilise pressiesindaja Aleksander Throm soovib tagasi lükata Saksamaa piiril asuvaid pagulasi. Throm rõhutab vajadust varjupaigarakenduste arvu drastiliselt vähendada ja selgitab, kui rakendatav ELi seadus sellele aitab. Lisateavet tema nõudmiste poleemika ja võimalike tagajärgede kohta. (Symbolbild/MB)

arutelu põgenikepoliitika üle Saksamaa piirides

Praegusel poliitilisel maastikul muutub pagulastega suhtlemise arutelu üha pakilisemaks. Bundestagi liidu fraktsiooni kodumaine pressiesindaja Aleksander Throm (CDU) väljendas hiljuti seisukohta, et varjupaigataotlused tuleks juba Saksamaa piiril tagasi lükata. Need avaldused ei ole mitte ainult reaktsioon varjupaigarakenduste arvu suurenemisele, vaid tõstatavad ka küsimusi tulevase pagulaspoliitika kohta Euroopa Liidus.

Intervjuus rõhutas

Trom, et Saksamaa on viimastel aastatel varjupaigataotlused märkimisväärselt suurenenud, eriti viimastel aastatel fooride valitsuse valitsuse viimastel aastatel. Üks neist konkreetsetest numbritest näitab, et ainuüksi viimase kolme aasta jooksul on esitatud üle 300 000 varjupaigarakenduse. See olukord on suurendanud piiripoliitika uuesti hindamise vajadust sisserändajate voogude vähendamiseks.

Trommi positsioon peegeldab laiemat suundumust, mis näitab end paljudes Euroopa riikides. Baieri peaminister Markus Söder (CSU) toetab seda algatust, soovitades vähendada sisserändajate arvu vähem kui 100 000 -ni aastas. Selle aluseks on eeldus, et põgenikud juba riikides, kus nad jõuavad esmakordselt Poola, Austria või Itaaliana, võiksid oma varjupaigataotlusi teha, mis vastavalt tromile vastab ka kohaldatavatele EL-i määrustele.

Selle arutelu tähelepanuväärne aspekt on SO -nimelise doominoefekti potentsiaalne areng. Throm on märkinud, et Saksamaa piiripoliitika karmistamine võib põhjustada ka teiste riikide rangemaid meetmeid. Üldiselt võib see viia Euroopa rände keerukama kuvandini, kuna naaberriigid võivad ka oma piire tagada suurenenud põgenike arvu saavutamiseks.

Selliste poliitiliste otsuste tagajärjed on kaugeleulatuvad, nii mõjutatud riikide kui ka pagulaste inimeste endi jaoks. Paljud inimesed, kes otsivad kaitset ja turvalisust, võivad õigus- ja inimõiguste mõju osas silmitsi seista. Arutelu pagulaspoliitika üle pole seetõttu mitte ainult poliitiline, vaid ka moraalne väljakutse, mis mõjutab ühiskonda tervikuna.

Üldiselt illustreerib arutelu piiripoliitika üle uue ja põhjaliku strateegia vajadust Euroopas rändega toimetulemiseks. Jääb üle vaadata, kuidas poliitika reageerib ja milliseid meetmeid lõppkokkuvõttes võetakse tagamaks, et pagulaste õigused püsivad säilitamiseks, ja samal ajal tagab piiride turvalisus.