Turvalisus ja vabadus ohus: Berliini parkide murettekitav tingimus

In Berlin kommt es immer wieder zu Sicherheitsproblemen in einigen Parks. Hier werden regelmäßig Menschen zu Opfern von Verbrechen, was ein alarmierendes Signal für den Rechtsstaat ist. Die Freiheit, sich überall frei bewegen zu können, ist ein Grundpfeiler der Demokratie und des Rechtsstaates. Menschen sollten keine Angst haben müssen, bestimmte Orte aufzusuchen, unabhängig von Geschlecht, sexueller Orientierung, Nationalität oder Religion. Die Sicherheit ist keine selbstverständliche Grundlage für unser Zusammenleben, sondern eine Aufgabe des Staates. Der Staat besitzt das Gewaltmonopol und es ist seine Pflicht, die Bürgerinnen und Bürger zu schützen. Doch wie reagieren Politik, Justiz und Polizei auf diese Sicherheitsprobleme? …
Berliinis on mõnes pargis alati turvaprobleeme. Siin saavad inimesed regulaarselt kuritegude ohvriks, mis on õigusriigi murettekitav signaal. Vabadus vabalt liikuda ükskõik kuhu, on demokraatia ja õigusriigi nurgakivi. Inimesed ei peaks kartma teatud kohti otsima, sõltumata soost, seksuaalsest sättumusest, rahvusest või religioonist. Turvalisus ei ole meie kooseksisteerimise, vaid riigi ülesande loomulik alus. Riigil on vägivalla monopol ja tema kohus on kaitsta kodanikke. Kuid kuidas reageerivad nendele julgeolekuprobleemidele poliitika, kohtusüsteem ja politsei? ... (Symbolbild/MB)

Turvalisus ja vabadus ohus: Berliini parkide murettekitav tingimus

Berliinis on mõnes pargis alati turvaprobleeme. Siin saavad inimesed regulaarselt kuritegude ohvriks, mis on õigusriigi murettekitav signaal. Vabadus vabalt liikuda ükskõik kuhu, on demokraatia ja õigusriigi nurgakivi. Inimesed ei peaks kartma teatud kohti otsima, sõltumata soost, seksuaalsest sättumusest, rahvusest või religioonist.

Turvalisus ei ole meie kooseksisteerimise, vaid riigi ülesanne loomulik alus. Riigil on vägivalla monopol ja tema kohus on kaitsta kodanikke. Kuid kuidas reageerivad nendele julgeolekuprobleemidele poliitika, kohtusüsteem ja politsei? Lahenduste leidmise asemel üritatakse juhtumeid saladuses hoida ebaõnnestumise kartuses. Ainuüksi Görlitzeri pargis on viimase kaheteistkümne kuu jooksul toimunud 40 seksuaalrünnakut ja vägistamist. See kaotab usalduse õigusriigi vastu.

Murettekitavaid arenguid ei saa kahe silma vahele jätta. Vägivalla, noa rünnakud ja rünnakud kasvavad dramaatiliselt, samuti homofoobsed ja antisemiitlikud rünnakud. Julged rahutused, näiteks uusaastaööl või Castrop-Rauxel, Essen ja Gießen, muudavad inimesed rahutuks. Üha enam naisi ei tunne end rongijaamades enam turvaliselt.

Ingliskeelne termin "No-Go piirkond" pärineb sõjaväeperioodist ja kirjeldab ohtlikku piiratud ala. Õnneks pole me sõjas. Õigusriik on vahendid oma kodanike kaitsmiseks kuritegude eest. Siiski on oluline, et neid vahendeid kasutatakse järjekindlalt.

Viimati anti 22-aastase Somaalia vastu Berliini vägistamise tõttu. Ango perioode ja potentsiaalsete ohvrite kaitse puudumist ei tohi aktsepteerida kurva igapäevaeluna. On aeg, et poliitikud nimetaksid lõpuks selgelt reaalsuse ja võtaksid meetmed inimeste usalduse taastamiseks õigusriigi vastu. Meie demokraatia saab töötada ainult kindlalt ja vabadusega. Vastasel juhul riskime sellega, et inimesed pöörduvad hirmu ja meeleheite tõttu radikaalsete parteide poole.