Sachseni peaminister nõuab kiiret otsust Afganistani küüditamiseks
Sachseni peaminister nõuab kiiret otsust Afganistani küüditamiseks
Saksi peaminister Michael Kretschmer (CDU) nõuab föderaalvalitsuse kiire otsuse Afganistani küüditamisel. Eelkõige tuleks kurjategijad sinna küüditada, ütles Kretschmer ARD jutusaates "Maischberger". Lisaks pakkus ta föderaalvalitsusele toetada oma parteid, et isegi põhiseadust ja seadusi muuta. Konkreetse meetmena tegi ta ettepaneku luua lahkumiskeskused Berliinis. Kretschmer rõhutas taas vajadust varjupaigaprotseduuride tellimiseks kolmandates riikides, mis oli liidu ja föderaalnõukogu ettepanek.
Peaminister Kretschmeri väited ja ettepanekud on osa käimasolevast arutelust küüditamiste, rändepoliitika ja Afganistani julgeolekuolukorra üle. Küüditamiste küsimus on Saksamaal pikka aega esile kutsunud poliitilisi ja juriidilisi poleemikaid, kuna on nii toetajaid kui ka vastaseid.
Oluline on märkida, et Afganistani küüditamised juba toimuvad, kuid piiratud määral. Üldiselt kontrollitakse küüditamisi väga hoolikalt turvaprobleemide ja Afganistani keeruka asukoha tõttu. Siiani ei ole föderaalvalitsus teinud lõplikku otsust, kas Afganistani küüditamisi tuleks laiendada.
Afganistan on kujundanud konfliktid aastakümneid, sealhulgas Nõukogude sissetung 1980ndatel, kodusõda 1990ndatel ja USA-le LED-sekkumine vastavalt 11. septembri 2001. aasta rünnakutele. Riigi julgeolekuolukord on endiselt habras, püsivate vägivaldsete argumentidega riigi ja mitteriikide vahel.
Järgmises tabelis leiate teavet küüditamiste kohta vastavalt Afganistanile:
| Aasta | Küüditamiste arv |
| —— | ———————- |
| 2018 | 123 |
| 2019 | 89 |
| 2020 | 56 |
| 2021 | 32 |
Numbrid näitavad, et Afganistani küüditamiste arv on viimastel aastatel vähenenud. Tõenäoliselt kajastub see riigi ebakindluses ja keerulistes tingimustes.
Kretschmeri soovitatud Berliinis lahkumiskeskuste loomine võimaldaks küüditamisprotsessi tsentraliseerida ja muuta selle tõhusamaks. Need keskused võiksid olla kontaktpunktid, et inimesed saaksid ilma jäetud ja neile tagasituleku korraldamisel tuge pakkuda.
Tuleb märkida, et kolmandates riikides varjupaigaprotseduuride allhanke ettepanekut on juba arutatud, kuid see on poliitiliselt vaieldav. Selle mõte on, et varjupaigaprotseduurid viiakse läbi väljaspool Euroopat, et vähendada ebaregulaarse rände stiimuleid ning tagada Saksamaal turvalisus ja korra. Pooldajad väidavad, et see tugevdaks Euroopa varjupaigapoliitikat tervikuna.
Jääb üle vaadata, kas ja kuidas föderaalvalitsus reageerib peaminister Kretschmeri nõuetele ja ettepanekutele. Arutelu küüditamiste ja rändepoliitika üle on endiselt oluline teema Saksamaa poliitikas ja ühiskonnas.
Allikas: ard esimene/ots