Berliinis üür suureneb: poliitikud nõuavad kohustuste suhtlemist - survet Vonovia suurenemisele

Berliinis üür suureneb: poliitikud nõuavad kohustuste suhtlemist - survet Vonovia suurenemisele
Üüri suurendamine on tundlik teema suuremates Saksamaa linnades, eriti Berliinis. Seal on üüritud rendikaas alates 2020. aastast, mille pärast seda on föderaalne konstitutsioonikohus kehtetuks tunnistanud. Eluasemegruppi Vonoviat kritiseeritakse nüüd, kuna alternatiivsete üürnike ja tarbijakaitse Assotsiatsiooni (AMV) andmetel ei vastanud see oma üüriliidu kohustustele.
Rendiliigas lubasid Vonovia ja tema tütarettevõte Deutsche Wohnen suurendada leibkondade üürimist elava asutuse jaoks (WBS), 2023. aasta lõpuks ainult maksimaalselt kaks protsenti aastas. Kuid AMV on leidnud, et Vonovia ja Saksamaa elamine pole nende üür suurenemist edastanud. See tõi kaasa poliitika tagajärgede nõudmised.
Valitsuse koalitsiooni poliitikud nõuavad nüüd, et Vonovia hoiab oma kohustusi ja suhtleks läbipaistvalt, millistes tingimustes saab üüri suurendada. CDU parlamendiliige Christian Gräff rõhutab kõigi ettevõtete ootusi, et nad täidavad oma lubadusi üüriliigas.
Arutelu üür suurenemise üle on eriti plahvatusohtlik, kuna Vonovia ja saksa koos elamine on linnas umbes 140 000 korterit. Pealinna elamuturg on pingeline ja üürid on viimastel aastatel järsult tõusnud. See toob kaasa üürnike kaitsmiseks meetmete võtmiseks üha suurem surve.
Lisaks üüritava läbipaistvuse nõudlusele kasvab opositsioonis ka korterite sotsialiseerumise nõudlus. Selle mõte on, et eraelulise eluaseme ettevõtted nagu Vonovia on sundvõõrastatud ja korterid kantakse üldsusele. Selle eesmärk on vähendada korporatsioonide mõju eluasemeturule ja võimaldada sotsiaalkorterite poliitikat.
Arutelu üür suureneb ja suurte korteriettevõtete, näiteks Vonovia mõju peatub Berliinis. Poliitilised osalejad peavad võtma üürnike stressi vähendamiseks ja õiglase eluasemepoliitika tagamiseks sobivaid meetmeid.