Tagajärjed ja kohustused: kas Berliini vannitubade boss peab oma töö pärast muretsema?

Tagajärjed ja kohustused: kas Berliini vannitubade boss peab oma töö pärast muretsema?

Pealkiri: Berliini vannituba: Tingimused jäävad kuum teema - arutelud tagajärgede ja kohustuste üle.

Subtiitrid: suplemise bossi Johannes Kleinsorgi töö ohus?

Isegi pärast senist soojemat nädalavahetust on Berliini vannid ja sealsed tingimused endiselt tuliselt arutatud teema. Kuigi kohustus ID -d juba kehtib, on videovalve tutvustamine mõnele sissepääsule nüüd arutelul. Kuid kas kõik probleemid on tõesti lahendatud? Tagajärgede ja vastutuse küsimus on muutumas üha olulisemaks.

Prinzenbadis toimuva ringkäigu ajal, millega kaasnesid valitsev linnapea Kai Wegner (CDU) ja sise- ja kausta Iris Spanger (SPD), oli meeleolu pinges. Kuid mitte kahe poliitiku vahel, kellel on ilmselgelt üksteisega hästi hakkama saanud, vaid senaator Sprangeri ja Bäderi bossi Johannes Kleinsorgi vahel. Näib, et nende kahe vahel on pingeline seos.

Tuuri ajal on Spanger väidetavalt reageerinud kokkupõrgetele, et Kleinsorg ei teadnud, kui palju külastajaid Prinzenbadis sobib. Pidades vannides ja võimalike lahenduste vägivalla pikka arutelusid, ei olnud see vastus vastuvõetav, ütles Spranger. Küsimus on selles, miks Kleinsorg ei võtnud omaette tõhusaid meetmeid.

Küsimus, kas Johannes Kleinsorg peab oma töö pärast muretsema, pole praegu veel võimalik. Kleinsorg määrati Berliini vannide juhiks 2019. aasta septembris ja tema lepingut pikendati enneaegselt detsembris 2021 kuni 31. augustini 2027. Jääb avatud, kas praeguste juhtumite silmas pidades tehakse uus otsus.

Kui Iris Sprangeril pole usaldust oma oskuste vastu kriisiga toimetulemiseks, peab ta tegutsema. Berliini senati osalusaruande kohaselt teenis Kleinsorg 2021. aastal 244 000 eurot.

Mustas ja punases koalitsioonis olete Wegneri ja Splangeri protseduuriga rahul. CDU sisepoliitik Burkard Dregger avaldas promenaadi kohta positiivset avaldust, eriti seetõttu, et seda ei sidunud enam "hullumeelne lummamine", mida ta pidas silmas endiste SPD partnerite Greensi muret ja jättis raskemini vastu.

Näitena juhtis Dregger rohelise poliitiku Monika Herrmanni, kes kaebas Kreuzberg Prinzenbadis seitsme politseiauto üle, samas kui nende arvates ei läinud nad jalgrattateele valede parkerite vastu. Tegelikult oli politsei kasutusel vannitoas oleva võitluse ja mitte vale parkimise tõttu.

Vasakpoolsed parlamendiliige Franziska Brychcy rääkis ka basseinijuhtumitel Twitteri kaudu ja viitas Netzpolitik.org artiklile. Sellest lähtuvalt soovib Berliini andmekaitseamet uurida senati meetmeid. Andmekaitseametnik Meike Kemp kinnitas, et tuleks kontrollida, kas videovalve või kohustus tuvastada, sobivad, vajalikud ja sobivad meetmed, et tagada ohutuse ohutus välibasseinides. Seda tuleb mõelda ka kergete meetmete üle nagu turvatöötajate tugevdamine, de -eskalatsioonimeeskond, suplejate arvu või ohutuse alandava kujunduse piiramine.

Franziska Brychcy tõi repressioonide asemel ka sotsiaaltöö idee. SPD seevastu ei näe selles või kontekstis küsimust. Kodumaise pressiesindaja Martin Matzi sõnul on mõlemad vajalikud: repressioonid ja ennetamine.

Üldiselt on Berliini vannide ümbritsev olukord uusimaid juhtumeid silmas pidades pinges. Jätkuvalt arutatakse tagajärgede ja kohustuste küsimust ning suplusdirektori Johannes Kleinsorgi tulevik on esialgu ebakindel. Erinevatel poliitilistel laagritel on erinevad ideed piisavate lahenduste kohta, samas kui andmekaitseasutus soovib uurida senati mõõtmeid. Jääb üle vaadata, kuidas olukorda edasi arendatakse ja milliseid meetmeid lõpuks võetakse.