Kantsler Scholz ja USA president Biden süüdavad julgeolekupoliitilist pommi: Saksamaa täiendamine Venemaa poole

Veröffentlicht:

Von:

Selles artiklis analüüsitakse, kuidas kantsler Olaf Scholz pani NATO tippkohtumisel turvapommi. On valgustatud, et Ameerika relvasüsteemid paigutatakse nüüd Saksamaal, et olla võimeline Venemaad tõhusalt saavutama. Selle versiooniuuenduse rakendamine annab NATO tugevusest ja valmisolekust kaitsta Euroopas Venemaa suhtes. Siiski on ka uus raudrüü ja soovimatu eskalatsioon. Arutatakse, kas Scholz tegutseb rahukantslerina või temast saab külma sõja kantsler. Samuti spekuleeritakse, kas võimalik president Trump võiks uuendamise otsuse tühistada.
Selles artiklis analüüsitakse, kuidas kantsler Olaf Scholz pani NATO tippkohtumisel turvapommi. On valgustatud, et Ameerika relvasüsteemid paigutatakse nüüd Saksamaal, et olla võimeline Venemaad tõhusalt saavutama. Selle versiooniuuenduse rakendamine annab NATO tugevusest ja valmisolekust kaitsta Euroopas Venemaa suhtes. Siiski on ka uus raudrüü ja soovimatu eskalatsioon. Arutatakse, kas Scholz tegutseb rahukantslerina või temast saab külma sõja kantsler. Samuti spekuleeritakse, kas võimalik president Trump võiks uuendamise otsuse tühistada. (Symbolbild/MB)

Eskaleeruv rahvusvaheline julgeolekuolukord ja selle mõju Saksamaale

Rahvusvaheline julgeolekuolukord on viimastel aastatel üha enam halvenenud. Viimane samm selles arengus kuulutati välja Berliinis NATO tippkohtumisel. Kantsler Olaf Scholz ja USA president Joe Biden teatasid, et Saksamaa jaavad taas Ameerika relvasüsteeme, mis suudavad saavutada ka eesmärke Venemaal. See hõlmab Tomahawki tüüpi, õhutõrjerakette ja peagi ka Hyrschalli relvi.

Paljud eksperdid näevad seda versiooniuuendust kui selget viiteid Venemaal põhineva tõsise ohu kohta. NATO sõjaväelased eeldavad, et president Putin võib riskida otsese vastasseisuga lääne liiduga, et hirmutada eurooplasi ja viia nad järele andma. Selle tulemusel valmistub NATO võimalikeks provokatsioonideks, näiteks Balti riikides, et testida alliansi otsust.

Kui Venemaa sissetung Saksamaal on ebatõenäoline, on sõjavägi endiselt mures Venemaa kiire relvastuse pärast sõja keskel. Halvim juhtumiks valmimiseks mängitakse ohustsenaariume, mis hõlmavad eskaleerumist kuni tuumasõjani.

Damy Witking Euroopas on juba aastakümneid hästi töötanud. Uuendus saadab aga Putini tugevuse signaali ja toob esile valmisoleku kaitsta Euroopas. Samal ajal tuleb garantii saada, et USA on oma liitkohustustega, eriti enne võimalikku muutust USA valitsuses.

Oluline on märkida, et see lihasmäng Saksamaa ja USA vahel pole riskita. Venemaa jaoks võib uuendamist ohuks tajuda, eriti kui Tomahawki marssiv lennukid saaks varustada tuumarelvapeadega. Uute relvade oht Euroopas on tõeline.

On kahetsusväärne, et see otsus tehti ilma avaliku aruteluta ilma kodanikke ja oma koalitsiooni kaasamata. See tõstatab küsimusi selle kohta, kas Olaf Scholz on tõesti rahukantsler, keda ta tahtis end lavastada.

Jääb üle vaadata, kuidas SPD sellele otsusele reageerib ja kas võimalik uus USA president pöörab uuendamise otsuse ümber. Nendel ebakindlatel aegadel võiksid rahu liikuvad sotsiaaldemokraadid lootusena tugineda USA endisele presidendile Trumpile.