Berliin ähvardab olla ülerahvastatud: hädaabi varjualused kui kallid ja ohtlikud alalised lahendused.

Berliin ähvardab olla ülerahvastatud: hädaabi varjualused kui kallid ja ohtlikud alalised lahendused.

Www.bz-berlin.de raporti kohaselt on Berliini hädaabivarjudest muutunud linna ülerahvastatuse tõttu püsivaks lahenduseks. Iga päev saabub Berliini umbes 200 rändajat ja taotlevad varjupaika, kaks korda rohkem kui septembris. Kuna kõik majutuskohad on juba hõivatud, renditakse hotellid ja endised lennujaamad muudetakse hädaabi varjupaikadeks. Kulud inimese kohta ja päeva hotellis on keskmiselt 57 eurot. Tegelis asuv telgilaager maksab 40 miljonit eurot kuus ja pakub 7600 voodikohta. Tempelhofis on kavandatud 5500 kohta.

Siiski on majutusolukord hädaolukorras majutamisel problemaatiline. Näiteks angaari tempelhofis on nelja inimese jaoks kaksteist ruutmeetrit elamukonteinerid, kusjuures igal elanikul on saadaval vaid kolm ruutmeetrit elamispinda. Sanitaarrajatised asuvad väljaspool angaari.

Küsimus selle kohta, kus ainus rändurid saavad pikaajaliselt elada 600 meest angaarist 1, jääb avatuks. Teie jaoks pole ühtegi majutust ega korterit. See tõstatab küsimuse, mida need inimesed teevad ja kuhu nad ühenduse otsivad. Lisaks on küsimus nende suhete arendamisel juudi elanikkonnaga Berliinis.

Olukord Berliinis võib olla sarnane New Yorgi olukorraga, nagu ütles linnapea Eric Adams. Tundub, et olukorra jaoks on keeruline leida õigeid sõnu ja lahendusi. Berliini senaator Cansel Kizillepe on sõna võtnud tagasi lükatud varjupaigataotlejate küüditamise vastu ilma vastupidist propositsiooni tegemata. Tundub, et ta seisab mööda ja kuidas endised lennujaamad täidavad inimestega, kelle jaoks Berliinil pole kohta.

Välismaalaste integreerimine on muutumas üha raskemaks ja Berliini pagulaste kulud ulatuvad miljard eurot aastas, raha, mida linnal pole. Neid väljakutseid silmas pidades on oluline, et vastutavad vastutavad kontrollimata sisserände vastu.