Vägivalla suurenemine koolides: murettekitavad numbrid Osnabrückist

Veröffentlicht:

Von:

"Die Gewalt an Schulen in Deutschland steigt alarmierend an: 2022 wurden 27.470 Gewaltdelikte erfasst, ein Anstieg von 27 Prozent im Vergleich zum Vorjahr. Erfahren Sie in unserem Artikel über die regionalen Unterschiede, die Hintergründe der Entwicklung und die Forderungen nach wirksamen Sicherheitsmaßnahmen zur Gewaltprävention."
"Vägivald Saksamaa koolides suureneb murettekitavalt: 2022. aastal registreeriti 27 470 vägivaldseid süütegu, mis on 27 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Meie artiklis piirkondlike erinevuste, arengu tausta ja vägivalla ennetamise tõhusate turvameetmete nõudmiste kohta." (Symbolbild/MB)

Koolivägivalla suurenemine Saksamaal: ärkveloleku üleskutse ühiskonnale

Saksamaa koolides ilmneb murettekitav suundumus: vägivald on viimastel aastatel olnud murettekitavalt suurenenud. "Neue Oskrücker Zeitung" (NOZ) andmetel oli koolides eelmisel aastal kokku 27 470 registreeritud vägivaldseid õigusrikkumisi, mis vastab eelmise aastaga võrreldes 27 protsenti. See suurenemine mitte ainult ei tutvusta õpilasi ja õpetajaid enne tohutuid väljakutseid, vaid tõstatab ka küsimusi haridusasutuste üldise julgeolekuolukorra kohta.

Suurimad vägivallategude arvnäitajad registreeriti Põhja-Rhine-Westphalias, kus 2022. aastal tõusis 4808 juhtumi statistika peaaegu 5000-ni 2023. aastal. Baden-Württemberg ja Alam-Saksoonia näitas märkimisväärset kasvu ka peaaegu 3000 ja 2850 juhtumiga. See kasv on eriti silmatorkav, kui vaadata Corona pandeemia ajal sügavat juhtude arvu, on kooli ja õppetunde tõsiselt halvenenud.

Koolides on nõudmised sihipärasema turvakontseptsiooni järele valjemaks. Saksamaa õpetajate ühingu president Stefan Düll on soovitanud kasutada koolides spetsiaalseid turvainimesi. See võib olla vastus vägivalla suurenemisele. "Me kipume koolides turvaküsimusi alahindama. See ei puuduta ainult statistikat, vaid ka kõigi asjaosaliste kaevude tegemist," selgitab Düll. Ohutust tuleks mõelda põhjalikumalt ning see hõlmab vägivaldset ennetamist ja agressioonivastast koolitust. Selle asemel, et seadistada selliseid lahendusi nagu metallidetektorid, propageerib Düll inimlikumat lähenemist. "Me ei tohiks saada kriminaalasjaks," hoiatab ta.

Koolivõimu suurenemine ei mõjuta mitte ainult haridusasutusi ennast, vaid mõjutab ka kogu ühiskonda, kes on nüüd vaja ennetavaks tegutseda. Oluline on võtta seda arengut tõsiselt ning edendada sobivaid programme vägivalla tundlikkuse ja konfliktide lahendamiseks. Koolid on õppimiskoht ja mitte hirm ning kõigi kohustus on veenduda, et see püsib nii.

Jääb veel loota, et uut statistikat ei peeta mitte ainult numbriteks, vaid ka kiireloomulisusena, mis motiveerib kõiki osapooli lahenduste kallal koostööd tegema. Positiivne muutus koolimaastikul ja väljaspool seda on võimalik saavutada ainult tervikliku lähenemisviisi abil.