Rände tulevik Saksamaal: liidu ja fooride valgus vestluses
Rände tulevik Saksamaal: liidu ja fooride valgus vestluses
Berliinis on jätkuvad rändepoliitika üliolulise koosoleku ettevalmistused, milles tulevad kokku fooride koalitsiooni, liidu ja föderaalsed riigid. Arutelu rändepoliitika meetmete ja nende range rakendamise üle on lähinädalatel intensiivsem kui kunagi varem. Selle arutelu oluline mängija on CDU boss Friedrich Merz, kes sõnastas eelmisel päeval selgelt oma lühikesed nõudmised, ehkki ta ei osalenud otseselt läbirääkimistel.
Merz rõhutas, et rändeprobleeme ei saa lahendada üksnes selliste teemadega nagu relvaseadus või välised piirid. Tema arvates on kontrolli keskmes kontrollimatu sisseränderõhk. Ta hoiatab, et rändearutelude jaoks ei peaks enam ühtegi vooru toimuma ilma eelseisval koosolekul kokkuleppeta. "Kui homme kokkulepet pole, ei pea meil täiendavaid vestlusi pidama," ütles Merz Osnabrückist. See selge joon viskab eelseisvatele vestlustele varju ja kutsub kõiki asjaosalisi oma positsioone ümber mõtlema.
liidu nõudmised
Arutelu alust kujundavad mitmesugused ametiühingute nõudmised. Peaministri konverentsi esimees Boris Rhein Hessest rääkis hiljuti "Timesi vahetusest rändepoliitikas". Ta nõudis, et föderaalvalitsus jätkaks kontrolli kontrollimist sisemistes piirides ja täiendaks järjekindlalt tagasilükkamist Saksamaa riigi piirides. Tema arvates peaks selle mõjutatud varjupaigaprotseduurid toimuma turvalistes kolmandates riikides ning enam ei tohiks kahtluse alla seada Afganistani ja Süüriasse küüditamised.
Lisaks on nõudlus kontorid välja võtta ja laiendada küüditamise võimalusi ja vanglate tingimusi. Neid seisukohti toetas mitte ainult Reini, vaid ka BSW boss Sahra Wagenknecht, kes nõuab lõpetama kontrollimatu rände ja tagasilükatud varjupaigataotlejate toetamise nõuete tagasivõtmise.
föderaalvalitsuse programm
Föderaalvalitsuse poolt peetakse hiljuti vastu võetud turvapaketti eelseisvate arutelude aluseks. See meede kujutab otsest reaktsiooni Solingenis toimuvale traagilisele noa rünnakule, kus kolm inimest on kaotanud oma elu. Turvapaketis käsitletakse mitmeid võtmevaldkondi, sealhulgas tagasilükatud varjupaigataotlejate tagasitulek, islamistliku terrori vastu võitlemise meetmed ja relvaseaduse karmistamine.Selle paketi kaalukas element on see, et kaitseotsijad, kelle eest teine Euroopa riik vastutab, ei saa enam Saksamaal teenuseid, kui see riik on nõus selle tagasi võtma. Lisaks on ette nähtud hüppenugade keeld ja kurjategijaks muutunud rändajate varjupaigakaitse range väljajätmine.
Teine rändepoliitika aspekt on spetsiaalse töörühma töö, mis tuleb korraldada föderaalse ja osariikide valitsuste vahel, et optimeerida Dublini protseduuri. See määrus määrab, et varjupaigataotlejaid saab küüditada riiki, mis nende eest algselt vastutab, mida Solingeni väidetava palgamõrva korral edukalt ei rakendatud.
Rändeametniku hoiatused
Eelseisvaid kõnelusi silmas pidades väljendas föderaalvalitsuse rändeametnik Reem Alabali-Rdovan muret ühepoolse keskendumise pärast tihendamisele. Oma avaldustes rõhutas ta terrorismi ja vägivalla eest kaitsmise olulisi aspekte, kuid tegi selgeks, et see kaitse tuleks tagada ilma üldise kahtluse ja sobimatu üldistusteta.Selle tähtkuju ja eelseisvate vestlustega muutub Saksamaa rändepoliitika keerukus nähtavaks. Ränne ja sisejulgeolek on peamiselt tingitud riikide vastutusest, mis tähendab, et erinevad osalejad - föderaalne rände- ja pagulaste büroo ning ka föderaalriikide välismaalased - peavad sujuva rakendamise tagamiseks üksteisega koostööd tegema.
Eelseisval koosolekul võtavad osa föderaalvalitsuse kõrgete esindajate, näiteks siseminister Nancy Faeseri, justiitsminister Marco Buschmanni ja välisminister Annalena Baerbocki. Eeldatakse, et fooride ja liidu juhtide diskreetsed arutelud kehtestavad Saksamaa rändepoliitika otsustava kursuse. Vahetus toimub aga konfidentsiaalses atmosfääris, mis näitab, et arutada võib tundlikke teemasid, mis pole üldsusele mõeldud
Kommentare (0)