Keskkonnakaitsjad taotlevad miljonite miljonite veeldatud maagaasi terminali jaoks peatust

Die Deutsche Umwelthilfe (DUH) hat bei der EU-Kommission Beschwerde gegen die Beihilfegenehmigung für das LNG-Terminal in Brunsbüttel eingereicht. Kritisiert wird, dass keine nachweisbaren Umrüstungspläne auf erneuerbare Energien bestehen, wodurch die staatliche Unterstützung von 40 Millionen Euro gegen EU-Recht verstoßen könnte. Erfahren Sie mehr über die Hintergründe und die Forderungen der DUH zum Klimaschutz.
Saksamaa keskkonnaabi (DUH) esitas kaebuse Brunsbütteli veeldatud maagaasi terminali abiloa kohta. Kritiseeritakse, et ükski tuvastatavad konversiooniplaanid ei nõua taastuvaid energiaid, mis võivad rikkuda ELi seaduse vastu 40 miljoni euro riigi toetamist. Lisateavet tausta ja Duhi nõudmiste kohta kliimakaitse osas. (Symbolbild/MB)

Keskkonnakaitsjad taotlevad miljonite miljonite veeldatud maagaasi terminali jaoks peatust

Keskkonnakaitse fookuses: vastupanu Brunsbüttel

fossiilsete energiate valitsuse toetuste suhtes

Fossiilsete energiaprojektide riiklike fondide heakskiitmise üle jätkuvad arutelud tõstatavad olulisi küsimusi, eriti seoses ökoloogiliste eesmärkide osas. Selles kontekstis esitas Saksamaa keskkonnaabi (DUH) EL -i komisjonile kaebuse, mis seab kahtluse alla Brunsbütteli veeldatud maagaasi terminali 40 miljoni euro suuruse riigiabi. Finantspoliitiliste meetmete taust ja nende tagajärjed kliimaeesmärkidele on ülioluline.

Nõu, et valitsuse subsiidiumid peavad toetama jätkusuutlikke, keskkonnasõbralikke projekte. DUH -i tellitud sõltumatu juriidiline arvamus jõuab järeldusele, et Brunsbütteli terminali rahaline toetus ei vasta ELi seaduse nõuetele, mis lubavad toetusi ainult siis, kui need aitavad kaasa energia üleminekule.

Praegu näeb plaan välja terminali ehitamiseks pikaajalise lahendusena maagaasivarustuse jaoks, ilma betoonistrateegiateta taastuvenergiale üleminekuks. See tekitab muret seetõttu, et terminali toimimisega tagatud lepingud tähendavad määratletud sõltuvust fossiilkütustest 2043. aasta lõpuks. See loob majandusliku aluse fossiilse ärimudelil, mis võib ohustada avalikkuse aktsepteerimist ja keskkonnakaitse jõupingutusi.

DUH föderaalse juhataja Sascha Müller-Kraenner väljendab selgelt keskkonnakaitsjate muresid: "Rahaline toetus on väriseva pinnase jaoks. Kutsume ELi komisjoni üles abistama ja selle asemel investeerima tõsistesse kliimakaitsemeetmetesse." See vaade kajastab seda, kui arutatakse kriitiliselt praegust energiapoliitikat ja milliseid sügavaid mõjusid see võib olla keskkonnale.

Veel üks aspekt, mis põhjustab põnevust, on Kreditanstalt Für rekonstrueerimise (KFW) osalemine projektis 50 protsendiga. See fakt on murettekitav, sest see näitab, kuidas avalikud vahendid voolavad ka projektidesse, mis on vastuolus kliimaeesmärkidega. DUH andmetel võis KFW Banking Groupi riiklik toetus saavutada isegi 500 miljonit eurot. Ehituskulude suurendamine võib seda summat veelgi suurendada ja karmistada riigile endiselt rahalist mõju.

DUH -i vastuväide veeldatud maagaasi terminali heakskiidul peetakse ka osana fossiilkütustest edasise sõltuvuse vastu. Kuna projekti eesmärk ei ole ajutine lahendus, vaid pikaajalise kohustuse kohaselt muutub jätkusuutlike energiaallikate suunamise kiireloomulisus veelgi selgemaks.

Neid arenguid silmas pidades saab selgeks, et arutelu fossiilkütuste üle ja nende toetus riigilt on kirglik arutelu tulevase energiasegu ja keskkonnakaitseorganisatsioonide rolli üle meie ühiskonnas. Brunsbütteli veeldatud maagaasi terminali saatus võiks täpsustada Saksamaa energiapoliitika kujunemise suunda ja millised prioriteedid on seatud kliimamuutuste vastu võitlemiseks.

Need sündmused rõhutavad läbipaistvuse olulisust ja avalike vahendite vastutustundlikku käitlemist. Jääb üle vaadata, kuidas ELi komisjon reageerib muredele ja kas ta on valmis toetama energiapoliitika kursuste muutmist.