Loomade heaolu hoiatus: 147 looma Berliini loomade varjupaigas ootab kodu!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Berliinis viidi suvepuhkuse ajal loomade varjupaika 147 looma. Lemmikloomade hülgamine on seadusega keelatud.

In Berlin wurden während der Sommerferien 147 Tiere im Tierheim aufgenommen. Das Aussetzen von Haustieren ist gesetzlich verboten.
Berliinis viidi suvepuhkuse ajal loomade varjupaika 147 looma. Lemmikloomade hülgamine on seadusega keelatud.

Loomade heaolu hoiatus: 147 looma Berliini loomade varjupaigas ootab kodu!

Berliini loomade varjupaik võttis suvevaheajal vastu murettekitava 147 looma, sealhulgas 79 kassi ja 26 koera. Paljud neist loomadest satuvad pärast tänavatel hüljatud hätta. See murettekitav praktika ilmneb õõvastavates näidetes: kilpkonnad jäetakse plastkastidesse ilma õhuaukudeta, küülikud aga pappkastidesse supermarketi parklates. Berliini loomade heaoluühenduse esimees Eva Rönspieß rõhutab loomaomanike vastutust ja juhib tähelepanu sellele, et loomade hülgamine pole mitte ainult moraalselt taunitav, vaid ka seadusega keelatud. Loomakaitse seadus, mis on kestnud alates 2005. aastast, tunnistab loomi tundlike olenditena ja määratleb omanike vastutuse. Selle eesmärk on tagada kõigi loomade heaolu.

Lemmikloomade hülgamine klassifitseeritakse haldusrikkumiseks ja neid saab karistada kuni 25 000 euroga trahvidega. See selgitab loomade heaolu seaduse 3. jaos sätestatud õiguslikku alust. Need eeskirjad kehtivad kõigi loomaliikide suhtes, sõltumata nende suurusest või liikidest. Hülgamise levinud põhjused on sageli liigsed nõudmised, valed ootused, allergiad ja isegi omanike surm. Lisaks rõhutatakse, et vastutus loomade heaolu eest peitub täielikult omanike juures. Rikkumised ei põhjusta mitte ainult trahve, vaid ka tõsistel juhtudel ka kriminaalsete tagajärgedega.

Õiguslikud tagajärjed ja loomade kaitse

Teadlik või hooletu otsus looma hülgamiseks võib olla väärteo. Tõsisem on selgroogse looma tapmine ilma õigustatud põhjuseta või valu tekitamiseta, mida peetakse kuriteoks. Juriidiline karistus ulatub trahvist kuni kolmeaastase vanglakaristuseni, sõltuvalt individuaalsest juhtumist ja looma kannatustest. Selle taustal on murettekitav, et loomade varjualused ei pea mitte ainult olema kontaktpunkt loomade vastuvõtmisel, vaid ka abivajavate loomade varjupaigana. Seetõttu ei ole loomade varjupaik pardamaja, vaid koht, kus loomade eest hoolitsetakse, kuni nad leiavad uue kodu.

Hüljatud lemmikloomade eest hoolitsemine tähistab siiski tohutut koormust. Ravikulud, inimressursid ja rahalised ressursid on vajalik traumeeritud loomade tervise juurde. Pika ajalooga inimesed vajavad sageli nädalaid või isegi kuud, et neid õendada ja paigutada. Olukordades, kus lemmikloomaomanikud on ülekoormatud, pakub loomade varjupaik nõustamispäevi tuge pakkumiseks. Alati on paremaid alternatiive, näiteks loomade varjupaigas maha kukkumine või looma hülgamise asemel pardakennelis viibimine. Need asutused võtavad üldiselt tasusid, kuid on nõus neist rahaliste raskuste korral loobuma.

Vastutust

Berliini loomade varjupaik ja arvukad loomakaitseorganisatsioonid nõuavad vastutustundlikku loomakasvatust. See rakendab ka õigusraamistikku, mis reguleerib loomade kaitset Saksamaal. Loomade kaitse seadus keelab mitte ainult loomadest loobumise, vaid ka loomade väärkohtlemise ja hooletussejätmise. Eeldatakse, et õigusraamistikku parandatakse kavandatud muudatusega veelgi 2024. aasta mais. Loomakaitseorganisatsioonid on intensiivselt pühendunud loomade elutingimuste edendamisele ja määruste rangele järgimisele. Nende ühiste jõupingutuste eesmärk on tagada, et ükski looma ei jääks vajalikuks ja et iga omanik oleks oma kohustustest teadlik.