Kaasamine töökohal: nii saab juurdepääsetavus reaalsuseks!

Kaasamine töökohal: nii saab juurdepääsetavus reaalsuseks!

24. septembril 2025 toimus Berliinis oluline arutelu töökohal kaasamise teemal. Myrhia Butenholz pimedate abiorganisatsioonist jagas muljetavaldavaid teadmisi oma haridus- ja karjääriteest. Ta rõhutas, et kaasamiseks on vaja kõikehõlmavat tehnilist varustust ja asjakohast abi. Butenholz tegi selgeks, et kohandamine tehnilise keskkonnaga, nagu arvutid ja tarkvara, on individuaalsete piirangute täitmiseks ülioluline.

Wendel gGmbH töötreener Joachim Hampel tutvustas konkreetseid projekte, mille eesmärk on hõlbustada inimeste juurdepääsu esmasele tööturule. Ta kirjeldas oma organisatsiooni kui "pilooti" enesemääratud ja sisuka tööelu jaoks. Tööandjate ühtsest kontaktpunktist (EAA) töötav Theo Jannet selgitas arvukaid rahastamisvõimalusi ja õigusraamistikku, mis teid tööle asumisel toetavad.

Rahaline toetus ettevõtetele

Keskseks teemaks oli rahaline toetamine ettevõtetele, kes soovivad muuta oma töökohad takistustevabaks. Ettevõtted võivad saada rahastust, mis katab kuni 100 protsenti ostude ja kohanduste kuludest. Nende hulka kuuluvad näiteks pimedatele ja vaegnägijatele mõeldud spetsiaalsed arvutisüsteemid, aga ka struktuursed meetmed nagu invakäimlate paigaldamine ja kaldteede ehitamine. Asutused ei kata ainult soetuskulusid, vaid ka järelkulusid, nagu hooldus ja remont.

Lisaks tõi Hampel välja, et rahaliselt toetatakse nende vahendite kasutamise koolitust. Vastutus avalduste eest lasub integratsioonibürool või teistel rehabilitatsiooniteenuse osutajatel, näiteks tööbürool. Tööandjatel palutakse siiski varakult EKAga ühendust võtta, et kandideerimisprotsess optimaalselt üles ehitada.

Väljakutsed ja võimalused

Linnaosavanema asetäitja ja linnaosanõunik Tim Richter rõhutas empaatia olulisust ja dialoogi vajalikkust, et üheskoos selle valdkonna väljakutseid ületada. Ta tõi välja struktuursed tõkked, mis võivad muuta reaalse ligipääsetavuse seadusenõuetest tulenevalt keerulisemaks. Richter kutsub üles kasutama julgemat ja digitaliseeritud asjaajamist, et edendada kõigi kodanike osalust.

Praegune statistika annab murettekitava pildi: Saksamaal elab ligikaudu 10,4 miljonit puudega inimest, kellest ligikaudu 7,6 miljonit on raske puudega. Ainult umbes pooled sellest rühmast töötavad või on läbinud koolituse. Lisaks on puuetega inimeste töötuse määr ligi 11 protsenti, puudeta inimeste puhul aga vaid 5,7 protsenti. Hoolimata seadusest tulenevatest nõuetest, mis nõuavad tööandjatelt puuetega inimeste palkamist, täidab oma kohustuslikke ametikohti vaid 39 protsenti ettevõtetest.

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon on pidanud kaasamist inimõiguseks alates 2009. aastast. Sellest hoolimata ei soovi paljud tööandjad puuetega inimesi tööle võtta, mida peetakse oskuste nappuse kontekstis raisatuks potentsiaaliks. Rehabilitatsioonikonsultant Marion Winger toob välja, et avatus ja haritus mängivad tööandjate seas üliolulist rolli. Edukad integratsiooninäited, nagu Dariean Bahr, näitavad, milline positiivne mõju võib olla tööandjate ja tööbüroode toetusel.