Neuruppin investeerib 40 miljonit eurot: Robotid teevad kliinikus revolutsiooni!

Neuruppin investeerib 40 miljonit eurot: Robotid teevad kliinikus revolutsiooni!

Neuruppini ülikooli haigla kavandab märkimisväärseid ligi 40 miljoni euro suuruseid investeeringuid, et parandada oma meditsiinipakkumist. Selle algatuse keskseks elemendiks on kaasaegse kirurgilise roboti ostmine, mida järgmisest aastast kasutatakse eelkõige uroloogias. Ligikaudu miljoni euro suuruse investeeringumahuga robot tõotab tuua kirurgias revolutsiooni ja pakkuda patsientidele märkimisväärset kasu.

Kirurgilise roboti kasutamine võimaldab teha täpsemaid ja minimaalselt invasiivseid protseduure, mille tulemuseks on väiksemad sisselõiked ja minimaalne verekaotus operatsioonide ajal. See lühendab oluliselt ka patsiendi taastumisaega, mis tõstab veelgi ravikvaliteeti. See on kooskõlas üldiste suundumustega meditsiinis, kus roboti abil tehtav kirurgia on muutumas üha tavalisemaks ja seda peetakse traditsiooniliste meetodite, näiteks nt. Kliiniku radar teatatud.

Planeeritud projektid ja majandusareng

Lisaks kirurgiaroboti kasutuselevõtule on kliinikus plaanis ka erinevad projektid, sealhulgas uus eriarstikeskus, ülikoolide polikliinikud, 30 voodikohaga valuravikeskus ja uus lastekliinik. Nende projektide rahastamine on tagatud laenude kaudu. Vaatamata varasematele rahalistele väljakutsetele on haigla majanduslik olukord oluliselt paranenud. Aasta esimese kaheksa kuuga raviti 1300 patsienti rohkem kui aasta varem, mistõttu prognoositud kahjud vähenesid enam kui kümne miljoni euro võrra.

Aasta lõpus on aga oodata siiski ühekohalist miljonilist kahjumit. Lisaks avati sel perioodil kaks kaasajastatud südamekateetri laboratooriumi, mis rõhutas veelgi kliiniku pühendumust kaasaegsele patsiendile orienteeritud ravile.

Koolitus ja ohutus roboti abiga kirurgias

Robotiabiga kirurgia kasutamine eeldab kõrgel tasemel erialateadmisi. Arste koolitatakse vastavalt täiendusõppe regulatsioonile, mis võimaldab omandada kirurgilisi oskusi. See hõlmab ka robootikat, mille puhul praktikat viivad läbi selleks volitatud asutused. Da Vinci süsteem nõuab kogenud spetsialistidelt ligikaudu 20–30 protseduuri pikkust õppimiskõverat. Robootilisi operatsioone tohivad teha ainult vastava väljaõppe ja tunnistusega arstid.

Koolituses mängivad üliolulist rolli ka struktureeritud koolitusprogrammid, simulaatorid ja kogenud kirurgide juhendamine. Kliinilised standardid kehtestatakse tehnoloogiatootjatega konsulteerides, et tagada kõrgeimad ohutus- ja kvaliteedistandardid. Näiteks Saksamaa Üld- ja Vistseraalse Kirurgia Ühing (DGAV) pakub üha enam struktureeritud programme, et tagada operatsiooniarstide optimaalne ettevalmistus AOK selgub.

Seetõttu on Neuruppini ülikoolihaigla ees paljutõotav tulevik, kuna see võtab kasutusele kaasaegsed tehnoloogiad ja optimeerib samal ajal pidevalt oma spetsialistide koolitust. See mitte ainult ei paranda patsientide arstiabi, vaid tugevdab ka Neuruppini kui progressiivset tervisekeskust.