Kultuurirännak ajas: Humboldti ja Bruni kirjad kui aken 19. sajandisse
1. oktoobril kell 19.30 kogege põnevat sissevaadet kultuurilisse Euroopasse 19. sajandil. Humboldti raamatukogus.

Kultuurirännak ajas: Humboldti ja Bruni kirjad kui aken 19. sajandisse
1. oktoobril 2025 kell 19.30 toimub Humboldti raamatukogus Berliinis-Tegelis põnev õhtu, mis heidab valgust kultuurivahetusele 19. sajandi Euroopas. Pealkirja “Sissevaade 19. sajandi kultuuri-Euroopasse” all loetakse valitud lõike kahe kõrgelt haritud naise, Caroline von Humboldti ja Friederike Bruni kirjadest. Need kirjad on kirjutatud aastatel 1810–1829 ja sisaldavad üle saja kirjavahetuse, mis annavad sügava ülevaate selle ajastu sotsiaalsest, poliitilisest ja kunstilisest tegelikkusest.
Üritust juhib Kerstin Gräfin von Schwerin, kes tutvustab osalejatele kirjavahetuse tausta ja konteksti. Caroline von Humboldt ja Friederike Brun elasid olulistes linnades nagu Berliin, Kopenhaagen, Rooma ja Viin ning nende kirjad pole mitte ainult isiklikud dokumendid, vaid ka ainulaadne 19. sajandi kultuuriloo allikas. Need annavad edasi selliseid teemasid nagu sõprus ja tolleaegne seltskondlik elu ning kajastavad tormilisi sündmusi Napoleoni okupatsioonist Viini kongressini.
Sissepääs ja toimumiskoht
Üritus toimub Humboldti raamatukogus, Karolinenstr. 19, 13507 Berliin-Tegel ja sissepääs on tasuta. Lisateavet leiate Reinickendorfi linnaraamatukogu veebisaidilt.
Kultuurikontekst ja soorollid
Humboldti ja Bruni kirjad peegeldavad ka 19. sajandi soorolle, kus naisi kujutati sageli passiivsetes rollides, sõltudes oma aja meestest. Selle ajastu kirjanduses, nagu Jane Austeni “Uhkus ja eelarvamus” või Charlotte Brontë “Jane Eyre”, arutati ja sageli küsitleti soorolle. Kui mehi esitleti tugevate ja sõltumatutena, siis naised olid sageli idealiseeritud, empaatilised olendid. See kujutamine ei ole kujundanud mitte ainult kirjandust, vaid ka sotsiaalseid norme.
Pilk kultuurinormidele näitab, et naisi on kirjanduses sageli kujutatud meeste domineerimise ohvritena. Kuid on ka näiteid autoritest, kes lõid tugevaid naistegelasi, kes võitlevad ühiskondlike ootuste vastu, näiteks Jane Eyre ise. See dünaamika annab huvitava ülevaate Caroline von Humboldti ja Friederike Bruni elust, kes elasid säravate mõtlejate ja teerajajatena maailmas, kus domineerivad mehed.
1. oktoobri üritus ei näita mitte ainult nende kahe silmapaistva naise kirjavahetust, vaid annab olulise panuse ka soorollide mõistmise ja nende mõju 19. sajandi kultuurile süvenemisse. Nagu [das Wissen](https://das-wissen.de/kunst-und-kultur/literatur/genderrolle-in-der-literatur-des-19- Jahrhundert) kirjeldab, on sellised arutelud soorollide üle tolleaegse ühiskonna mõistmisel kesksel kohal.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et Humboldti raamatukogus toimuv üritus on väärtuslik võimalus avastada 19. sajandi rikkalikku kultuuri ja kuulda naiste häält, kes andsid selle ajaloolises kontekstis olulise panuse.