Kafka kohtuprotsess jidiši Vaudeville’ina: meistriteos Berliinis

Kafka kohtuprotsess jidiši Vaudeville’ina: meistriteos Berliinis

Barrie Kosky lavastuse “Protsess” esietendus Berliner Ensemble’is on silmapaistev kultuuriline tipphetk. See uuenduslik teos tõlgendab Franz Kafka tuntuimat romaani nii humoorikalt kui ka sügavamõtteliselt. Täna, 28. septembril 2025 esietendunud etendus on kujundatud jidiši vodevilliteatri stiilis. Juba eksperimentaalsete lavastuste poolest tuntud Kosky eesmärk on luua seos Kafka loomingu ja juudi kultuuri vahel, mis sageli jäetakse tagaplaanile.

Selles ümbertõlgenduses on peategelast Josef K. kujutatud prantsatava, haavatava klounina. Kathrin Wehlisch äratab selle rolli muljetavaldavalt ellu ning tõlgendab romaani kuulsat esimest lauset tõsiduse ja koomika seguga. Lavastus sisaldab slapstick-elemente ja suurejoonelisi žeste, mis koos kõrvaltegelastega nagu preili Bürstner ja perenaine Grubach aitavad kaasa koomilisele efektile. Kosky ei näe Kafka “aparaati” pelgalt bürokraatiana, vaid judaismi sümbolina ja muudab lava pärast K. vahistamist sünagoogiks.

Loomingulised muusikaelemendid

Selles lavastuses on kesksel kohal ka muusikalised komponendid. Bachi koraalid džässiversioonis ja jidiši laulud põimuvad, et luua põnev helikogemus, mis toob esile Kafka loomingu emotsionaalse sügavuse. Kuigi advokaat Huld kohale ei ilmu, jääb tema hääl kohal, mis rõhutab õigusvaidluse absurdsust. Eriti tähelepanuväärne on Constanze Beckeri kaasamine, kes integreerib ansamblisse Kafka teose “Karistuskoloonias”. See otsus ei käsitle mitte ainult Kafka tähenduseotsingute tõsidust, vaid viitab ka juutide tagakiusamisele.

Esinemist tähistatakse kui meistriteost, mida kannab tugev koosseis. See lavastus pakub värske pilgu Kafka keerulisele suhtele juudi identiteediga. Jidiši teatri mõjud on ilmsed; Juba 1911. aastal nägi Kafka Prahas ida juudi teatrirühma teatrietendust, mis avaldas talle märkimisväärset mõju. Need asjaolud peegelduvad näitlejate valikus ja loo jutustamisviisis – läbi laulu, tantsu ja draamaelementide segu.

Juudi identiteedi ja kultuuri tähendus

Lisaks koomilistele elementidele räägitakse ka Kafka juudi identiteedist. Tema elu Prahas, linnas, mis kunagi kuulus Austria-Ungari impeeriumi koosseisu, iseloomustas pidev võitlus oma kultuurilise identiteediga. Kafka vanemad rääkisid jidiši murret, muutes lõhe tema juudi pärandi ja tema kirjanduslikuks tööks valitud saksa keele vahel eriti selgeks. Tema huvi jidiši kultuuri vastu viis sügavale uurimisele küsimuses, kuidas saaksid juudi hääled väljenduda domineerivas saksa kultuuris.

Kosky kasutab neid kultuurilisi pingeid selleks, et muuta juudi kultuuri unustatud või vähemtuntud aspektid kättesaadavaks laiemale publikule. Seejuures ei esita ta mitte ainult Kafka enda kui kirjaniku väljakutseid, vaid valgustab ka paljude inimeste jaoks olulisi ajatuid identiteedi ja kuuluvuse küsimusi.

Selle lavastusega näitab Berliner Ensemble, et Kafka looming ulatub kirjandusmaailmast palju kaugemale ning on sügavalt juurdunud kultuurilistes, sotsiaalsetes ja ajaloolistes kontekstides. Jidiši teatri elementide kombinatsioon ja tema lugude absurdsus viitab sellele, et Kafka sõnumid on tänapäeval sama aktuaalsed kui tema eluajal.