Abiorganisatsioonid nõuavad rohkem raha rahvastikukaitseks

Abiorganisatsioonid nõuavad rohkem raha rahvastikukaitseks

Väljakutsed rahvastikukaitses: abiorganisatsioonid nõuavad kiiresti suurenenud vahendeid

Berliinis arutavad viis tunnustatud abiorganisatsiooni, kes on aktiivsed rahvastikukaitse alal, praegu föderaalvalitsuse uut eelarveplaneerimist. Sellised organisatsioonid nagu Saksamaa Punane Rist (DRK), Johanniter-Accident Aid ja Malta Hilfsdienst juhivad tähelepanu murettekitavale suundumusele: rahvastikukaitseks kavandatud rahalised vahendid ei kajasta kasvavaid ohte ja kriise, millega meie riik on silmitsi seisnud.

Praegune eelnõu, mida käsitletakse Bundestagis esimeses lugemises, näitab murettekitavat stagnatsiooni. Näiteks ei tohiks rahvastiku kaitseks ette nähtud vahendeid suurendada, mis on vastuvõetamatu, pidades silmas ekstreemsete ilmastikuolude suurenemist - näiteks üleujutusi ja kuumalaineid. Need sündmused on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud ja pakuvad nii abiorganisatsioone kui ka ühiskonda tohutute väljakutsetega.

Abiorganisatsioonid rõhutavad investeeringute vajadust ühiskonna vastupidavuse tugevdamiseks. Mõiste “vastupidavus” viitab süsteemi võimele häiretest taastuda ja muutustega kohaneda. Katastroofide korral on vaja tõhusalt tegutseda, on vaja ulatuslikke vahendeid. Eelkõige nõuavad föderaalvalitsuse organisatsioonid järgmise kümne aasta jooksul kulusid kümne miljardi euro võrra suurendama.

Föderaalsete riikide ja föderaalnõukogu siseministrite toetus eelarve märkimisväärse suurenemise eest näitab, et see pole mitte ainult abiorganisatsioonide, vaid ka poliitiliste esindajate mure. See rahaline toetus oleks ülioluline rahvastiku kaitse esilekerkivate väljakutsete omandamiseks ja elanikkonna piisava kaitse tagamiseks.

On oluline, et valitsus reageeriks neile signaalidele ja kohandaks tegelike nõuetele pakutavaid ressursse. Kuigi abiorganisatsioonid näitavad, et praegused vahendid ei vasta tänapäevase katastroofide ennetamise nõuetele ega nõuetele, tuleb ka kodanikke selle probleemi kiireloomulisuse suhtes tundlik olla. Investeering tsiviilkaitsesse ei ole mitte ainult turvalisuse küsimus, vaid ka usalduse küsimus meie institutsioonide vastu ja nende võime tegutseda kriisi korral.

Järgmised nädalad ja kuud on ülioluline, et jälgida, kas abiorganisatsioonide ja poliitiliste osaliste nõudmisi rakendatakse konkreetsetes meetmetes. Elanikkonna kaitsel peab olema prioriteet ka föderaalvalitsuse finantsplaneerimisel. Vastasel juhul riskime reageerima järgmistele kriisidele ettevalmistamata.

Värskendus 11.9.2024 10:07

Kommentare (0)