Roheline vesinik: uued viisid säästva impordi jaoks globaalsest lõunast

vesiniku tootmise väljakutsed: ülevaade jätkusuutlikkusest globaalse lõunaosa

24. juulil 2024 esitas föderaalvalitsus oma impordistrateegia vesiniku jaoks eesmärgiga saavutada energia- ja kliimaeesmärke 2030. aastaks. Eeldatakse, et Saksamaa vajab vesinikku aastas vahemikus 95–130 teravatt tundi (TWH), kusjuures suurem osa sellest vajadusest peab olema kaetud import.

Oluline keskendutakse "rohelisele" vesinikule, mille tootmine sõltub taastuvatest energiaallikatest. Selle impordistrateegia olulisus pole oluline mitte ainult Saksamaa enda jaoks, vaid mõjutab ka arvukaid globaalse lõunaosa riike, mis võivad toimuda potentsiaalsete tarnijatena. Selles kontekstis on ülioluline valgustada jätkusuutlikkuse mõõtmeid, mis ületavad pelgalt "rohelise" määratluse.

Amberi fondi toetatud ökoinstituudi meta-uuring uurib täpselt neid olulisi aspekte. Uuringus rõhutatakse üheksa keskset jätkusuutlikkuse mõõdet, mida tuleb jälgida vesiniku tootmisel ja transportimisel. Nende hulka kuulub juurdepääs veele ja maaressurssidele, samuti kohalike elanike majanduslikku osalemist. Need tegurid on olulised tagamaks, et vesiniku tootmine pole mitte ainult ökoloogiliselt, vaid ka sotsiaalselt jätkusuutlik.

Uuringu märkimisväärne tulemus on märk sellest, et teatavaid sotsiaalmajanduslikke probleeme, näiteks maakasutusõigusi ja kohalike huvigruppide aktiivset lisamist, käsitletakse sageli ebapiisavalt. "Hea uudis on see, et juba on välja töötatud palju instrumente, mis aitavad meil neid mõõtmeid integreerida," selgitab Eco instituudi teadusassistent Susanne Krieger. Tema arvates peaks keskenduma dialoogile ja koostööle tootmisriikide kohalike osalejatega, kuna see on pikaajalise eduka ja jätkusuutliku partnerluse alus.

Meta -uuringu tähtsus ulatub puhtalt tehnilisest vaatenurgast. See nõuab ümbermõtestamist selle kohta, kuidas me mõistame jätkusuutlikkust vesiniku tootmise kontekstis. Kuigi Saksamaa ja muud rahvad juhivad oma strateegiaid süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamiseks, on oluline, et sellega seotud sotsiaalsed ja ökoloogilised tagajärjed ei kaotaks.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et vesiniku tootmine globaalses lõunas ei ole mitte ainult energiatootmise küsimus, vaid sellel on ka sügavad tagajärjed kohalike kogukondade arengule. Neid leide käsitletakse üksikasjalikult ökoinstituudi ja metauuringu ajaveebi postituses. Ettevõtetel, investoritel ja otsustajatel palutakse vesiniku tuleviku kaalumisel neid teemasid arvesse võtta.

Lisateabe saamiseks ning metauuringu tulemuste ja lähtepunktide sügavamaks uurimiseks võib huvitatud Susanne Krieger teiega ühendust võtta aadressil s.kieger@oeko.de või telefoni teel +49 761 45295-274

Öko-institut e.v.
Mandy Lapy
Avalik ja suhtlus
Borkumstrasse 2
D-13189 Berliin
Tel: +49 30 405085-334
m.schossig@oeko.de