Grand City stress ja vaimne tervis: pilk Mazda Adli uurimistööle

Grand City stress ja vaimne tervis: pilk Mazda Adli uurimistööle

Linnad meelitavad inimesi erinevatel põhjustel, olgu see siis karjäärivõimaluste, kultuurilise pakkumise või sotsiaalsete kontaktide mitmekesisuse tõttu. Kuid elu linnas on ka vaimse tervisega seotud riskid. Fliienner Klinik Berliini teadlane ja peaarst Mazda Adli käsitleb seda teemat ja selgitab, miks linnad saavad meid haigeks teha.

Linna vaimuhaiguste suurenenud riski põhjus on suur linna stress. Ühest küljest tuleneb see kõrgest populatsiooni tihedusest ja teiselt poolt läbi üksinduse. Linnades elavatel inimestel on riigi elanikega võrreldes kaks korda kõrgem skisofreeniarisk. Linnas üles kasvanud linnaelanike jaoks on risk peaaegu kolm korda suurenenud. Depressiooni ja ärevushäirete oht on ka linnas suurem kui riigis.

Big City elustiil pakub ka palju eeliseid, mis muudavad igapäevaelu lihtsamaks. See hõlmab paremat tervishoiuteenust, individuaalseid arenguvõimalusi, tiheda haridusliku pakkumise ja rikkaliku kultuurilise pakkumise. Need eelised võetakse kokku mõiste "linna eelis" ja muudavad linnad atraktiivseks eluks.

Probleem on aga selles, et vaimuhaiguste oht linnas on kõrgem. Mazda Adli ja tema meeskond uurivad praegu selle põhjuseid meditsiini, psühholoogia, linnauuringute, poliitika ja kodanikuühiskonna interdistsiplinaarses lähenemisviisis.

Võimalik põhjus on sotsiaalne stress, mis tekib siis, kui inimesed elavad koos piiratud ruumis. Tihedus ja tihedus võivad põhjustada stressi. Üksindus ja anonüümsuse tunne võivad põhjustada ka isolatsioonistressi. Hea elamisolukord mängib olulist rolli vaimses tervises. Isikliku varjupaiga tunne on ülioluline. Kahjuks on linnas elamispind sageli kallis, vähe ja mitte alati hästi ehitatud. Paljud linnaelanikud elavad kitsas elamispinnal, mis viib edasise stressi juurde.

Veel üks isolatsioonistressi riskitegur on suurte linnade suurte leibkondade arv. Kolmandik elanikkonnast elab üksi Berliinis. Pandeemia korral on näidatud, kui palju neid inimesi eraldas ja üksindus mõjutas. Rände taustaga inimesi või vähemuste liikmeid mõjutab sagedamini isolatsioonistress, eriti kui neil on sotsiaalseid tõrjutuskogemusi.

Suurlinna anonüümsus võib olla ühelt poolt atraktiivne, kuid põhjustab ka raskusi sotsiaalsete kontaktide loomisel. See kehtib eriti inimeste kohta, kes ei saa anonüümsusega läbi ega tee välistamist.

Inimestel, kes tulevad hiljem linna, võivad olla kõrgemad vaimuhaiguste suhtes. Skisofreenia jaoks kehtib see, et mida kauem kasvasite linnas ja mida suurem on linnas, seda suurem on täiskasvanueas arenemise oht. Need teadmised näitavad võimalikku seost, mida tuleb siiski veelgi täpsemalt uurida.

Nende leidude järeldus ei ole see, et peaksite lapsi hankima linnasid. Linnad pakuvad palju eeliseid, isegi lastele. Linnas üles kasvavatel lastel on suurem võimalus saada demokraatlikuks kodanikeks, kuna nad kasvavad ühiskonna keerukusega. On teatud tegureid, näiteks krooniline sotsiaalne linna stress ja juurdepääs linna eelistele, mis võivad teid haigeks teha.

Lõpuks võib öelda, et elu linnas toob eelised ja puudused. Mazda Adli ja tema meeskonna uurimine peaks aitama linnasid kujundada nii, et need sobiksid meie psüühikale. See seisneb riskitegurite mõistmises ja lahenduste leidmises, et edendada linnas psühholoogilist kaevu.

Allikad:
https://www.tagesspiegel.de/themen/rro-stadtforschung-in-uzreuen-gre-gro-Stadtwehner-und-inter-inter-inter-inter-inter-mazda-adli-befreicht-lebensqualit-t--------a2362760.html https://www.berliner-zeitung.de/gegendheit-oekology/psychiater-adli-interview-Mit-beriner-zeitung-der-tauer-stress-in-großstadt-earf-hischen-li.1696