Ekbo hoiatab parempoolse populismi eest: pagulased arutelu fookuses

Ekbo hoiatab parempoolse populismi eest: pagulased arutelu fookuses

"AFD räägib suuga", Dagmar Apel, Berliin-Brandenburg-Silesiani ülemise Lusatia (EKBO) evangeelse kiriku integratsioonivolinik (EKBO) ja mõistab hukka Saksamaal terava rändearuteluse. Ta kutsub üles negatiivseid tagajärgi, mis võivad põgenike arutelusid pidada.

Berliin - keset tuliseid arutelusid Saksamaa rändepoliitika üle tõstab EKBO integratsiooniametnik Dagmar Apel oma häält. Ta kritiseerib teravalt, et põgenikud on üldise kahtluse alla ja et arutelu mõjutavad üha enam parempoolsed populistlikud kalduvused. "Nädalaid on olnud äärmiselt ebameeldiv, et partei ja elektripoliitikat peetakse rändajate tagaosas, jah, et AFD räägib suuga," ütles ta intervjuus Evangelische Zeitungile.

Apelsi apellatsioon: varjupaiga õiguse kaitse

Rõhutab eriti Apeli, et põhiseaduses ankurdatud varjupaiga põhiõigust ei tohiks kahtluse alla seada. Ta toetab rõhutatult kantsler Olaf Scholzi suhtumist, kes soovib töötada selle individuaalse õiguse nimel. "Kantsler Scholz tõi meie õigussüsteemi aluse vestlusse ja see on õige ja hea," rõhutab Apeli.

Et arvates hiljutisi nõudmisi, näiteks rahandusminister Christian Lindneri, põgenikud rahaliste saavutuste kustutamiseks, selgitab Apel, et need meetmed on ebaõiglased ja et nad kahjustaksid inimesi, kes on põgenenud terrorist, vägivaldast ja sõjast. "Ettepanek karistab kõiki põgenikke," kritiseerib naine järsult. "Eeldatakse üldist kahtlust, et kõik rändajad on kriminaalsed." Selle asemel nõuab ta, et põgenikud saaksid oma sõna öelda ja rääkida oma lugusid eelarvamuste vähendamiseks. Selle positiivne näide on veebiplatvorm "Amal, Berliin!", Millele ajakirjanik: Inside From Criisriikidest teatavad Saksamaa ühiskonna kohta.

Kriisipiirkondades küüditamiste ebaseaduslikkus

Erilised mured on korduvad arutelud küüditamiste üle kriisipiirkondades nagu Afganistan ja Süüria. "Süüria ja Afganistan on ebakindlad riigid," rõhutab ta. "Süürias on endiselt sõda ja terrorit ning Afganistanis ei kasutata inimõigusi. Seetõttu põgenevad inimesed." Seetõttu ei ole sellistesse riikide küüditamised õigustatud. APEL on eriti mures Afganistani naiste olukorra pärast, millele on Talibani režiimi kohaselt äärmuslikud piirangud. "Paljudel Afganistani ja Iraani naistel läheb halvasti. Nad on üldsusest täielikult ümberasustatud," jätkas Apel.

Selles kontekstis kritiseerib ta ka 28 kurjategija hiljutist küüditamist Afganistani 30. augustil. APEL rõhutab, et kurjategijatel on ka inimõigusi ja neid ei saa küüditada riikidesse, kus nad ähvardavad piinamist ja surma. "Süüriasse ja Afganistani küüditamised ei taga rohkem turvalisust ega õiglust, vaid kahjustavad meie põhiõigusi ja mõistmist demokraatiast," selgitab ta.

Kiriku varjupaiga pingeline asukoht valmistab Apelit ka peavalu. Ta teatab kiriku varjupaigate vägivaldse evakueerimise kohta Mecklenburgi-Lääne-Pomenias ja Põhja-Rhin-Westfalias ning rõhutab, et olukord muutub üha kriitilisemaks. "Räägime siin Berliinis ja ka Brandenburgis vastutavate ametivõimude esindajatega, et tagada läbipaistvus ja kaitse võimalikult hästi," ütles Apel. Vaatamata suurenevale vajadusele kiriku varjupaigakohtade järele on need piiratud, mis olukorda veelgi tihendab.

Lõpuks kutsub Apel nii ühiskonda kui ka poliitikat vähendama pagulastele survet ja vastu võitlema neile suurema inimkonnaga. "Üldine kahtlus on miljonite suhtes vale," hoiatab ta. APELi avaldused on lisatud paljudesse muudesse AFD-kriitilistesse ja rätmissõbralikesse avaldustesse. Juuni alguses lõi EKBO juriidilised nõuded AFD poliitikute väljajätmiseks kirikukontoritest. Saksamaa evangeelne kirik (EKD) seisab silmitsi ka liikmelisuse langemise väljakutsega - trend, mis jätkus 2023. aastal.

- nag