Saksa ujumismeister nõuab vägivalla vägivallast raskemat osa ja rohkem tunnustust vetelpäästja ametikohale

Saksa ujumismeister nõuab vägivalla vägivallast raskemat osa ja rohkem tunnustust vetelpäästja ametikohale
Vägivald välibasseinis: vetelpäästjad nõuavad raskemat osa
Viimastel nädalatel on Berliini basseinides suurenenud vägivallapuhanguid. Saksamaa ujumismeistrite föderaalse liidu juht Peter Harzheim jälgib neid juhtumeid suure murega. Ta nõuab raskemini vägivallatsejate vastu meetmeid ja vetelpäästjate elukutsele suuremat tunnustust.
Eriti kritiseerib Harzheim oma arvates kerget kohtusüsteemi: "Meil on kaisus õiglus. Kui te ehitate sitta, siis peate karistuse saama. Selle asemel on vägivallatsejad ülekuulatud, saavad kriminaalhoolduse ja jätkab," ütleb ta intervjuus T-online'ile. Paljudel juhtudel ei tunneks vägivallatsejad, et neid võetakse tõsiselt.
Harzheimi sõnul on eriti mõjutatud noori mehi, kes käituvad sageli lugupidamatult ja vägivaldselt suplemismeistrite suhtes. Ta pooldab, et sanktsioonid tuleks sellistes juhtumites järjekindlalt ja kiiresti läbi viia. Rünnakute sülitamine ja muud vägivallategu ei tohiks jääda tagajärgedeta. Selliseid kuritegusid tuleks eeskujuks selgelt karistada.Harzheim aga relativiseerib olukorda. Ta rõhutab, et Berliini juhtumid pole kaugeltki üleriigilise probleem. Umbes 95 protsendil Saksamaa basseinidest on "rahu, rõõm, pannkoogid". Töötajad on hästi valmis de -eskaleerimiseks.
Vägivalla ja eeskirjade rikkumise ärahoidmiseks on paljud vannituba viimastel aastatel suurendanud oma turvatöötajaid. Sellegipoolest on olemas põhiprobleem: vetelpäästja maine. Harzheim kritiseerib, et vetelpäästjaid peetakse ekslikult puhtaks "naiste dušiks". Tegelikult vastutavad nad aga suplejate kaevude ja ohutuse eest. Nad tagavad, et lapsed ja noorukid saaksid basseini märkamata jätta.
Teine probleem on kvalifitseeritud töötajate puudus, mis on aastaid suplemisettevõtetes olnud. Madal sisu heidutab paljusid potentsiaalseid taotlejaid. Eelkõige on Corona pandeemia ja energiakriisi mõju tõttu rahaliselt paremaks muutmiseks töökohti vahetanud. See viib paljude basseinide avaaegade ja igapäevaste sulgemisteni.
Peter Harzheim pöördub seetõttu ka poliitika poole. Ta nõuab, et omavalitsused peavad vannitubade loomist kohustuslikuks ülesandeks, selle asemel et seda vabatahtlikult jätta. Siiski on skeptiline, kas tema väiteid tegelikult rakendatakse. Ta kurdab, et poliitikutele ja vastutavatele inimestele meeldib näidata end käte naeratades ja värisedes, kuid nad ei esine basseini probleemide korral.
Vaatamata kõigile neile väljakutsetele jätkab Harzheim basseinid kokkutuleku ja rõõmuna. Kõik on teretulnud nii kaua, kui nad peavad kinni reeglitest ja tavadest. Selle positiivse õhkkonna säilitamiseks on siiski vaja investeeringut kvaliteedisse ja turvalisusesse. Sageli säästetakse seda liiga palju, selle asemel, et investeerida töötajate vajalikesse seadmetesse ja koolitustesse.