Berliin CDU/SPD senat võtab kliimakaitseks 5 miljardit laenu ja möödub võlapidurist

Veröffentlicht:

Von:

Berlin nimmt einen 5-Milliarden-Kredit auf, um den Klimaschutz voranzutreiben. Die Schulden sollen ab dem Jahr 2030 abgestottert werden und erst Ende 2055 vollständig zurückgezahlt sein. Finanzsenator Stefan Evers von der CDU begründet die Notwendigkeit des Kredits damit, dass die erforderlichen Investitionen für den Klimaschutz nicht im Rahmen eines normalen Haushalts darstellbar seien. Die Klima-Notlage habe sich durch die stark gestiegenen Energiepreise aufgrund des Ukraine-Kriegs verschärft. Um den CO2-Abbau nachweisen zu können, sollen die Mittel in die Sanierung landeseigener Gebäude, die Energieerzeugung, die Mobilität (inklusive Elektrifizierung von Fuhrparks) und die Unterstützung der Wirtschaft bei der Umstellung auf erneuerbare Energien fließen. Alexander …
Berliin võtab kliimakaitse edendamiseks 5 miljardit laenu. Võlgasid tuleb skaneerida alates 2030. aastast ja neid ei maksta täielikult tagasi kuni 2055. aasta lõpuni. CDU finants senaator Stefan Evers õigustab laenu vajadust tõsiasjaga, et tavapärase eelarve kontekstis ei saa esitada vajalikke kliimakaitse investeeringuid. Kliima hädaolukorda suurendasid Ukraina sõja tõttu suurenenud energiahinnad. CO2 vähendamise demonstreerimiseks peaksid riigi omanduses olevate hoonete renoveerimise, energia tootmise, liikuvuse (sealhulgas laevastiku elektrifitseerimise) renoveerimise vahendid voolama taastuvenergiale üleminekul. Aleksander ... (Symbolbild/MB)

Berliin võtab kliimakaitse edendamiseks 5 miljardit laenu. Võlgasid tuleb skaneerida alates 2030. aastast ja neid ei maksta täielikult tagasi kuni 2055. aasta lõpuni. CDU finants senaator Stefan Evers õigustab laenu vajadust tõsiasjaga, et tavapärase eelarve kontekstis ei saa esitada vajalikke kliimakaitse investeeringuid.

Ukraina sõja tõttu suurenenud energiahindade tõttu on kliima hädaolukord suurenenud. CO2 vähendamise demonstreerimiseks peaksid riigi omanduses olevate hoonete renoveerimise, energia tootmise, liikuvuse (sealhulgas laevastiku elektrifitseerimise) renoveerimise vahendid voolama taastuvenergiale üleminekul.

Maksumaksjate Föderatsioonist pärit Aleksander Kraus näeb aga spetsiaalseid kliimavõlasid põhiseadusliku võlapiduri rikkumise eest. FDP boss Christoph Meyer kritiseerib ka seda, et rahanduse senaator läheb vähimatki vastupanu oma projektide rahastamiseks.

Raha ei imendu ühes kukkumises, vaid alati, kui seda on vaja. Kui vajadus on 2026. aasta lõpus veelgi suurem, võiks salvestada veel 5 miljardit paketi.

Senat teeb parlamendile ettepaneku koguda nimekirjad kliimaprojektide rakendamiseks, mis seejärel otsustab. Hooned nagu punane Rathaus moodustavad 40 protsenti süsinikdioksiidi heitkogustest. Praegu renoveeritakse energiliselt ainult üks protsent inventarist, samal ajal kui see peaks olema kaks korda rohkem. Politseis on renoveerimise mahajäämus üle miljardi euro.

Linna liiklus saatis 2019. aastal endiselt 5,64 miljonit tonni süsinikdioksiidi. BVG bussilaevastik on väidetavalt 15 protsenti elektrisõidukitele üle lülitatud 2012. aasta keskel. Avalikud laevastikud, sealhulgas BSR ja politsei, loodetakse fossiilideta kuni 2030. aastani.

Veel üks lähenemisviis kliimakaitsele on rohkem päikesepaneelide paigaldamine katustele. Ettevõtte ühing loodab, et tööstus- ja kommertslikud asukohad tervikuna reklaamitakse ja suunatakse taastuvenergia poole.

5 miljardi laenu ja kavandatud kliimaprojektidega peaks Berliin lähemale oma eesmärgile saada kliimaneutraalseks metropoliks.