Berliin parandab lastehoiu suhet: päevahoiuõpetajad vähem lapsi!

Berliin parandab lastehoiu suhet: päevahoiuõpetajad vähem lapsi!

Alates 2024. aasta jaanuarist parandatakse Berliinis järk-järgult alla kolmeaastaste lastehoiu suhtarvu. Berliini senat teatas sellest. Otsusega soovitakse aidata tõsta lastehoiu kvaliteeti ja hoida päevahoiusüsteemis personali, vaatamata laste arvu vähenemisele. Haridussenaator Katharina Günther-Wünsch (CDU) rõhutas, et ilma selle meetmeta võidakse lähiaastatel kärpida kuni 2400 täiskohaga pedagoogi ametikohta. Alates 2024. aasta jaanuarist hakkab üks kasvataja matemaatiliselt hoidma poole lapse võrra vähem ning alates augustist 2024 on võtmeks 4,2 last ühe kasvataja kohta, mis vastab riigi keskmisele. Need kohandused lähevad 2024. aastal maksma eeldatavasti 125 miljonit eurot ja 2027. aastaks tõusevad need 193 miljoni euroni. Lastepäevakodude keeletoetuse rahalised vahendid jaotatakse ümber ning alates 2024. aastast saavad lastehoiud täiendavat raha, kui nad hoolitsevad 20 protsendi ja enama sotsiaalselt vähekindlustatud perede laste eest.

Selle reformi põhieesmärk on tagada piisav toetus alushariduses. Alates 2024. aastast saavad vanemad oma lapsele automaatselt päevahoiu vautšeri kohe, kui laps saab kolmeaastaseks. See on paljudele peredele suur kergendus. Enne nende meetmete jõustumist peab eelnõu aga veel vastu võtma Esindajatekojas.

Hooldussuhte mõju kvaliteedile

Lapsehoolduse suhtarvul on otsustav mõju lapsehoiu kvaliteedile. Hiljutine analüüs näitab, et võti on viimastel aastatel kogu Saksamaal paranenud, kuigi liidumaade vahel on suuri erinevusi. Näiteks Saksimaal on hooldusmäär 7,6 last ühe kasvataja kohta, Bremenis saavutatakse parem suhe 4 või 5 lapsega ühe kasvataja kohta. Need erinevused võivad oluliselt mõjutada väikelaste haridust.

2012. aastal vastutas üks spetsialist keskmiselt 5,2 lapse eest; 2017. aastal langes see näitaja 4,6 lapseni. Bertelsmanni sihtasutus soovitab alla kolmeaastastele lastele suhtarvu 3,0, kolmeaastastele kuni kooliteed alustavatele lastele aga 7,5. Need soovitused rõhutavad vajadust hoolduse suhet veelgi optimeerida, et tagada hooldus kvaliteet. Föderaal- ja osariikide valitsused on andnud märkimisväärseid rahalisi vahendeid, et võimaldada lastehoiuteenust, kuid koolitajaks saamine võtab aega ja toob kaasa viivitusi töötajate arvu osas.

Hooldussuhte kaalumisel ei tohiks aga keskenduda ainult sellele. Lastepäevakodude kvaliteet sõltub suuresti ka individuaalsest hooldusest ja asutuste üldisest kliimast. Seetõttu on jätkusuutliku arengu saavutamiseks oluline vaadelda kogu alushariduse raamistikku.

Föderaalne statistikaamet hoiatab praegu ringluses olevate valede kaaskirjade eest, mis nõuavad andmete esitamist olematu uuringu jaoks ning kasutavad valesid kontaktandmeid ja võltsitud saatjat. Isegi kui see pole otseselt päevahoiuga seotud, näitab see, et oluline on tagada usaldusväärne info ja täpsus kõigis valdkondades.

Tänu käimasolevatele kohandustele ja pidevale arutelule hoolduse suhte üle on põnev näha, kuidas areneb alusharidus Berliinis ja mujal.