Ehitusjuht Berliinist üüride, kodanike raha ja pereelust

Ehitusjuht Berliinist üüride, kodanike raha ja pereelust

2. septembri 2025 varahommikul räägib Berliinis Britzis asuvas Spätis 34-aastane ehitusjuht pealinnas elamise ja töötamise väljakutsetest. Sigaretid näpus, mille ta ostis pärast ema külaskäiku jahu ja piima viima, asub ta teele sõbraga kohvi jooma. Tema roll Brandenburgis tegutseva ehitusettevõtte juhina paneb ta sageli juhtima selliseid projekte nagu ridaelamute ja suure supermarketite keti filiaalide ehitamine.

Kuigi ta töötab sageli kõrvalistes kohtades ja naaseb alles reedel või laupäeval, on ehitusjuht Berliini kõrge üüriolukorraga hästi kursis. Näitena toob ta viis tuba, mida renditakse välja 1800 euro eest. Tal on suur pere; mõlemad tema vanemad on pärit Liibanonist ja tal on kokku 11 õde-venda. Praeguse Neuköllni arusaama suhtes on ta mõnevõrra ambivalentne: tema arvates on linnaosa varasemate aegadega võrreldes vaiksem.

Kriitika kodanike raha ja sotsiaalküsimuste pihta

Ehitusjuht avaldab muret ka kodanike raha pärast. Ta arvab, et see võib inimesi tööotsingutest eemale peletada. Tema väidete kohaselt saab tema ettevõtte madalaim töötaja brutopalka 3100 eurot, samas kritiseerib ta kodanikutoetust kui mittetöötamise stiimulit. See viib ta edasi nn sotsiaalsete probleemideni, mida ta näeb seoses kuritegevuse ja narkoäriga, eriti tööloata inimeste seas.

Alates 2023. aastast töötutoetust II (Hartz IV) asendava kodanikutoetuse eesmärk on tagada inimlik toimetulekupiir. Hüvitised hõlmavad tavalisi kuutasusid, samuti majutus- ja küttekulusid. Kodanikutoetuse saamise esimese 12 kuu jooksul on hüvitise saajatel lubatud viibida oma korteris, olenemata eluasemekulude otstarbekusest. Vallaliste inimeste tavamäär tõstetakse 2024. aastast 563 euroni, kusjuures rasedus- ja sünnituspuhkuse perioodi varade hüvitis on kuni 40 000 eurot, mis jääb peredele kehtima seni, kuni varade piirmäärasid ei ületata, selgitab [berlin.de].

Euroopa sotsiaalsüsteemide võrdlus

Rahvusvahelises võrdluses pakub Saksamaa suhteliselt kõrget baasturvalisuse taset. Kui Saksamaal pakuvad kodanikuhüvitised igakülgseid soodustusi, siis Euroopa sotsiaalsüsteemid on väga erinevad. Näiteks Austrias saab üksik inimene kuni 1156 eurot, samas kui Poolas on põhitagatis oluliselt madalam, vaid 160 eurot. Sellistes riikides nagu Itaalia on elementaarne turvalisus isegi tühistatud, mis suurendab paljude inimeste jaoks väljakutseid, nagu teatatakse saidil [buerger-geld.org].

Kokkuvõtteks võib öelda, et ehitusjuhi väljaütlemised ei puuduta ainult üksikuid valupunkte, vaid viitavad ka suurematele ühiskondlikele probleemidele, mis kujundavad Saksamaal debatti töösoodustuste ja sotsiaalkindlustuse üle. Siiski jääb õhku küsimus, milliste meetmetega saaks nii tööandjate kui ka hüvitiste saajate olukorda parandada.