Tööandjad ei tohi taotleda privaatseid sülearvuteid: ülevaade õiguslikust olukorrast

Tööandjad ei tohi taotleda privaatseid sülearvuteid: ülevaade õiguslikust olukorrast

Tänases digitaalses maailmas seisavad paljud töötajad sageli silmitsi küsimusega: kas ma pean oma töö jaoks kasutama oma seadet? Olgu see sülearvuti või nutitelefon, lisaks ametlikele seadmetele on paljudel ka isiklikud seadmed. Aga kuidas on õigusraamistikuga, kui tööandjad ei paku tööriistu?

Saksamaal on selge vastus: tööandjad ei tohi seda väidet esitada. Tööõiguse spetsialiseerunud advokaat Peter Meyer selgitab, et tööandja kohus on pakkuda vajalikke seadmeid, et töötajad saaksid oma ülesandeid täita. Sellel on tähendus mitte ainult õiguslikul tasandil, vaid ka töötajate heaolu ja töö tõhususe jaoks.

Mis "toob oma seadet"?

Teema "Tooge oma seade" (BYOD), saksa keeles "tooge oma seade endaga kaasa", muutub üha olulisemaks. Töötajatel on vabadus kasutada oma seadmeid ametialastel eesmärkidel, kuid seda tehakse eranditult vabatahtlikult. Kui keegi otsustab kasutada oma privaatset seadet tööks, peaks ta olema teadlik mõnest olulisest punktist.

Meyer juhib tähelepanu sellele, et sellistel juhtudel peavad tööandjad arvestama eraseadmete kasutamisest põhjustatud kulumise ja lisakuludega. Seda saab teha tasapinnaliste koguste kujul. Teie enda seadmete kasutamine ei jää mitte ainult mugavaks variandiks, vaid käsitletakse ka õiglaselt ja läbipaistvalt. Kuid see pole ainus väljakutse, mis kasutab eraseadmete kasutamist.

Keskne aspekt on turva- ja andmekaitseprobleemid. Privaatsete nutitelefonide või sülearvutite kasutamine võib esindada ettevõtte andmete võimalikke riske. Kui tundlik teave salvestatakse privaatsesse seadmesse, avanevad uks ja värav võimalike andmete lekete või volitamata juurdepääsu saamiseks. Seetõttu on oluline, et nii töötajad kui ka tööandjad seaksid selged juhised nende riskide minimeerimiseks.

Töös isiklik kasutamine ei tõsta mitte ainult juriidilisi küsimusi, vaid illustreerib ka töömaailma arengut. Progressiivse digiteerimise ja paindliku töö abil tekib küsimus, kas traditsiooniliselt pakutavad tööseadmed on endiselt ajakohased või võtab see uusi mudeleid, mis pakuvad töötajatele rohkem vabadust ja paindlikkust.

Töötajate jaoks olulised kaalutlused

Töötajate jaoks on soovitatav enne oma seadmete kasutamist töölt hästi teada saada. Igaüks, kes oma eraseadmed tööhõivele panevad, peaks veenduma, et ka tööandja on nõus katma tekkinud kulud. Tiib, energiatarbimine või muud kulud võivad kiiresti kokku saada ja seetõttu tuleks see kaalutlustes kaasata. Meyer soovitab ka tagada andmete konfidentsiaalsuse kaitsmiseks ohutuse ettevaatusabinõu.

Selleks ajaks võiksid ettevõtted kindlasti kasu saada selgest strateegiast BYOD -iga. Sobivate raamistingimuste ja läbipaistvate lepingute kaudu saavad mõlemad pooled, näiteks töötajad, näiteks töötajad, kasu ja optimaalselt kasutada eraseadmete kasutamise eeliseid.

kokkuvõtlikult on tööandjate ülbeim ülesanne luua oma töötajatele ohutu ja produktiivne töökeskkond. See hõlmab ka isiklike seadmete vastutustundlikku käitlemist. Siiski jääb tööandja jaoks põhimõtteline vastutus sobivate tööseadmete pakkumiseks.

Tööandja juriidilised alused ja kohustused

Tööseadmete pakkumise õiguslik alus võib leida erinevates seadustes, sealhulgas tööseaduses ja tööde põhiseaduses. Jao 80 lõike 1 lause 2 BETRVG kohaselt on tööandja kohustatud töö jaoks vajalikke vahendeid andma. See kohustus käib käsikäes tööandja hoolduskohustusega, mille eesmärk on tagada töötajate ohutus ja tervis.

BYOD lähenemisviisi eelised ja väljakutsed

Mudel „Too oma seade” toob endaga kaasa nii eeliseid kui ka väljakutseid. Ühest küljest saavad ettevõtted kasu kõrgemast töötajate motivatsioonist ja tootlikkusest, kuna töötajad kasutavad seadmeid, millega nad on tuttavad. Lisaks saavad ettevõtted sageli kokku hoida seadmete ostmise ja hoolduse kulusid.

Teisest küljest on ka riske. Suurenenud turvarisk on üks suurimaid probleeme, kuna isiklikud seadmed ei pruugi olla varustatud samade ohutusstandarditega kui ettevõtte omad. See võib põhjustada andmete lekkeid või küberrünnakuid. Juriidiline raamistik on sageli ebaselge, mis võib põhjustada konflikte töötajate ja tööandjate vahel.

BYOD

Gartneri uuringu kohaselt kasutab üle 70% ettevõtetest juba BYOD -i põhimõtet mis tahes kujul. Veel üks PWC -uuring näitab, et peaaegu 50% töötajatest kasutab tööks oma seadmeid, isegi kui ettevõttel pole ametlikku BYOD -i poliitikat. Need arvud illustreerivad suundumust, mida see lähenemisviis kaasaegsete töötajate seas kasutab, ja rõhutavad vajadust selgete suuniste ja turvameetmete järele.

BYOD -i kasutavad ettevõtted seisavad sageli silmitsi küsimustega edastamise ja hüvitamise suuniste kohta. Selliste aspektide selge määratlus ja töötajate regulaarne koolitus võib aidata riske minimeerida ja samal ajal maksimeerida selle lähenemisviisi eeliseid.

Järeldus

Tööõiguse arutelu keskmes on arutelu eraseadmete kasutamise üle ametlikel eesmärkidel. Tööandjad on kohustatud pakkuma töövahendeid, samal ajal tuleb BYOD -lähenemise eeliseid ja riske hoolikalt kaaluda. Läbipaistev suhtlus ja selged juhised võivad aidata tugevdada tööandjate ja töötajate vahelist koostööd ja usaldust.

- nag