Kurjategijate suurenemine klannidest: rohkem kannatas

Kurjategijate suurenemine klannidest: rohkem kannatas
Berliini positsioonipilt - rohkem sakslasi rohkem CLANKRIMINALS
Araabia-Türgi klannide kurjategijate arv suureneb ka nende seas Saksamaa kodanike osakaal. Küüditamine on vähem tõenäoline, väljalangemisprogramm pole silmapiiril ja rikkuse oskused vaevalt õnnestuvad.
LahtivõttedSaksamaalt pärit klankriminalid - see pole enam selle organiseeritud kuritegevuse nähtuse terviklik lahendus aastakümneid. See on kokku leppinud föderaalsete osariikide riiklike kuritegude ja riigiprokuröride ekspertide seas, mida eriti mõjutab klankrimaalsus. Selle jaoks oli liiga hilja - mõned neist oleksid tahtnud vastavaid poliitilisi algatusi kaks kuni kolm aastakümmet tagasi, kui teema oli endiselt poliitiliselt tabu.
Kuna pooleni on pooled Saksamaa klannide veljed, on nüüd Saksamaa kodanikud - ka Berliinis (2022: 44,7 protsenti), kus osakaal on eelmisel aastal veelgi suurenenud (2021: 42,5). See ilmneb pealinnas asuva riikliku kriminaalpolitsei (LKA) praegusest "mahajäämuse klaanide rahususest 2022". Kokku näitab positsiooni positsioon 582 inimest kui klankriminaalid (2021: 519) ja seega 12 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Loendati 872 kuritegu (2021: 849).
Muidugi saab ka see, et aastatepikkuseid poliitilisi nõudmisi klankriminaalide väljumiseks ja pärast seda, kui klannid ei saa kriminaalraha vaevalt kaotada, saab Berliinis vaevalt täita.
Carsten Szymanski eeldab hindamist ja analüüsi LKA osakonna juhatajana, et Saksamaa kodanike osakaal suureneb klankrimiinide vahel. "Varasemad põlvkonnad on sisserändanud - sageli kodakondsuseta inimesena. Lapsed sündisid. Ja need lapsed olid Berliinis sündinud saksa kodanikud, kasvasid üles Berliinis ja ka Berliner," ütles ta intervjuus RBB -le.
Lamedate nõude nõudmine avalikult tuntud klankriminaalide küüditamiseks on "sel hetkel mõttetu". Seevastu Berliini klannide velgede vähesed edukad küüditamised näitasid näiteks Liibanonis (2022: 14,95 protsenti Clankriminalidest, Liibanoni kodanikest) "üsna suure efektiga". Riik on teinud Berliini julgeolekuasutustega koostööd mitme aasta jooksul, erinevalt näiteks Türgist (2022: 4,81 protsenti klanni veljedest).
Berliini “Laild Clankriminaalsus” viitab eranditult suurte Türgi-araablaste perede inimestele, erinevalt näiteks madalamast saksist, kus analüüsitakse ka teiste suletud etniliste rühmituste kuritegevuse koormust ja määratakse CLANKi velg (kasutades 2022 eriti kuritegevusepõhise Roma suure perekonna näitest). RBB teabe kohaselt on Põhja-Rhine-Westfaalias praegune ministrite dekreet, nii et tulevastes Süüria suurte perede puhul analüüsitakse ka klansade iga-aastasel positsioonil. Berliin loodab, et klankriminalid on 2,06 protsenti inimestest 2022. aastal, kes identifitseerivad end Süüria kodanikena. See on 12 inimest (2021: 2,50 protsenti). RBB teabe kohaselt on turvaringides tõendeid, et mõned politsei tuntud Türgi-Araabia klannide pikaajalised liikmed on Süüria kodakondsuse juba pikka aega vastu võtnud.
Sise- ja siseministri (SPD) föderaalse ministri (SPD) praegune ettepanek kriminaalmenetluse kriminaalasjana kriminaalmenetluse küüditamiseks võib seetõttu viidata ainult üha väiksemale klankriminaalide rühmale. Ettepanekut peetakse poliitiliselt vaieldavaks, samuti juriidiliselt keeruliseks rakendada.
Saksa kodanike seas on arvukalt politsei tuntud klannide kurjategijaid, kes on end viimastel aastatel pealinna avalikkuse silmis radikaliseerinud-kuni Berliini Bode muuseumi kuldmündi varguse või Dresdeni roheliste võlvidesse ja ehete sissemurdmise. LKA süüdistab ka vähemalt kolme klanni liiget Saksamaa kodakondsuses Charlottenburgis Charlottenburgis asuvasse võlviarvestusse novembris 2022. Riidel tegid vägivallatsejad saagiks peaaegu 50 miljoni euro väärtuses. Kuid individuaalsed teod püsivad statistiliselt. Kõige sagedamini arvestati pettusstaase (125), liikluskuritegusid (122) ja töötlemata kuritegevust (120). Kokku üheksa organiseeritud kuritegevuse protseduuri (OK) koos klanni leevendusega, näitab LKA 2022. aastaks, kui RBB küsib (201: 15 OK protseduurid): neid pole veel ametlikult ametlikult registreeritud.Klankridus on endiselt Berliini probleem, mille jaoks toonane senaator Andreas Geisel (SPD) oli 2018. aastal välja töötanud 5-punktilise plaani. LKA praegune positsioon põhineb ka sellel kontseptsioonil: muu hulgas tuleks väljalangemisprogrammi leida, mida tänapäevalgi pole. Berliini LKA meelehärmiks, mis näitab vajadust väljalangemise projekti järele tema positsioonil. Carsten Szymanski selgitas soovi korral: "Meil oli juba juhtum, mille eest hoolitsesime. Ja näiteks oli raskusi meessoost noormehe majutamisega. Selle jaoks pole majutust."
Teise olulise punkti ja poliitilise nõudlusena pidid klannid kriminaalasjasid ära võtma. See on võimalik ka ainult väga juhitaval määral. LKA osakonna juhataja Szymanski teatab teemal "Rikkus ülemises viiekohalises vahemikus", mis koguti edukalt 2022. aastal klannide vesinides. See on ka põhjus, miks LKA nõuab oma positsioonis oleva tõendamiskohustuse seadusest tulenevat tagasipööramist. Tõendamiskohustuse tagasipööramise käigus peaksid kahtlusalused - mitte õiguskaitseasutused - esitama tõendid selle kohta, et nende varad omandati seaduslikult.
Berliini sise senaator Iris Spranger (SPD) tegi selle positsioneerimispildi hindamisel konkreetseks poliitiliseks ettepanekuks: föderaalriikide siseministrite konverentsi esimehena nõuab ta korraldatud tõendite tagasipööramist võitluses organiseeritud kuritegevuse vastu, mis põhineb itaaliakeelsel mudelil mafia vastases võitluses. Ta soovis oma kolleegidega edendada seda "olulist ehitusplokki organiseeritud kuriteo vastu võitlemiseks". Varaste varasema juriidilise instrumendi abil on see Splangeri sõnul - kui kinnisvara ebaseaduslikult saadud varade tugevdamine kinnisvara