700 inimest Berliinis: demokraatia ja vabaduse protest Türgis

700 inimest Berliinis: demokraatia ja vabaduse protest Türgis

Rotes Rathaus, Berlin, Deutschland - 14. aprillil 2025 kogunes Berliini Punase raekoja ette umbes 700 inimest meeleavaldusele moto "Berlineri demokraatia platvormil Türgis". Deutschlandfunk järgi väljendasid protestijad oma solidaarsust kinnipeetud Istanbuli linnapea Ekrem Imamoglu ja nõudis õigusemõistmist ja demokraatiat. CHP peasekretär Dogan rõhutas nende väärtuste olulisust Türgi inimeste jaoks.

Imamoglu, kes on president Erdoğani suurim kodumaine rivaal, arreteeriti 19. märtsil. Kohus määras korruptsioonisüüdistuste eestkoste. Tema vahistamine ei viinud mitte ainult protestideni Berliinis, vaid ka kogu Türgis massiivsete meeleavaldusteni. Need sündmused on osa suuremast protesti tsüklist, mis algas nädalavahetusel pärast tema vahistamist ja pani kogu riigi rahutusesse.

protestid Türgis

Türgis endas tehti massiproteste, mis said elanikkonnalt laialdast tuge. Istanbulis demonstreerisid kümneid tuhandeid kodanikke, eriti Maltepe rajoonis, kus sotsiaaldemokraatlik opositsioonipartei CHP oli kutsunud üles suurele rallile. Vastavalt [dw] (https://www.dw.com/de/tuerkei-messenproteste-in-istanbul-fuer-freiheit-iHeit-i%cc%87Mamo%C4%9flus-und- demokraatia Eve/A-72085791) olid üle kahe miljoni inimese protestidesse. Vangistatud linnapea naine Dilek Imamoglu rääkis ühel neist meeleavaldustest ja nõudis oma mehe vabastamist.

Meeleavaldajad, mis koosnevad erinevatest ühiskondlikest klassidest, nagu õpilased, pensionärid, töötajad ja õpetajad, näitavad tähelepanuväärset kokkulepet. Türgi praegune majanduskriis, mida iseloomustab jaanuaris 42% kõrge inflatsioon ja kasvav üür, on meeleavaldajate peamine mure. Vanem osaleja viitab paljude kodanike hädaolukorra märgiks "tühja kastrulile". President Erdoğan seevastu kirjeldas protestijaid kui "marginaalseid rühmitusi", mis tugevdab veelgi pingeid valitsuse ja elanikkonna vahel.

poliitiline mõõde ja reaktsioonid

Türgi praegust olukorda hindavad erinevad poliitilised osalejad erinevalt. SPD parlamendiliige Macit Karaahtoglu kirjeldas Imamoglu vastu esitatud väiteid poliitiliselt motiveeritud ja absurdsetena. Ta loodab, et Erdoğan tegutseb Imamoglu vastu, kuna seda peetakse üha enam võimsa rivaalina. [Deutschlandfunk] (https://www.deutschlandfunk.de/spd- PolitichererkaraAHMetoglu-uerke-uerkei- Am-Scheide--Autocracy--and--and-and- ja-demokraatia 100.html 100.html) sõnul spd-parlamentaarse välispoliitilise poliitika sPancesMl Situats.

Jätkavad protestid võivad muuta 2025. aasta Türgi ajalooliseks aastaks, umbes 22 aastat pärast Erdoğani ametisse astumist. Rahvastiku laiade osade osalemine ning vabaduse nõudmised ning demokraatia naasmine näitavad sügavat rahulolematust praeguse poliitilise olukorraga. Imamoglu poliitiline arreteerimine ja sellega seotud protestid pole mitte ainult valitsuse väljakutse, vaid võivad märkimisväärselt mõjutada ka Türgi poliitika edasist arengut.