Elektroonilised pahkluu käevõrud koduvägivalla vastu: kas Brandenburg tegutseb?

Elektroonilised pahkluu käevõrud koduvägivalla vastu: kas Brandenburg tegutseb?

Brandenburgis on elektrooniliste pahkluu käevõrude ennetav paigaldamine kahtlustatavatele vägivalla- ja seksuaalkurjategijatele võimalik alates 2024. aasta veebruarist. Sellegipoolest ei ole selle meetme tegelikku rakendamist veel rakendatud, kuigi perevägivalla arv kasvab pidevalt. 2024. aastal registreeriti 6790 perevägivalla juhtumit, mis on üle 7% rohkem kui aasta varem, kuna rbb24 teatatud.

Elektrooniline pahkluu käevõru, GPS-saatja, mida kantakse pahkluu küljes, on ette nähtud häire käivitamiseks, kui määratud keelualasid eiratakse. Potsdami politsei peakorter nimetab aga taotluse esitamise hilinemise põhjuseks "kõrgeid juriidilisi takistusi". Presiidiumi pressiesindaja Beate Kardels rõhutab, et enne pahkluu käevõru kasutamist tuleb kõigepealt ammendada muud vahendid. Seni on seda tehnoloogiat kasutatud ainult kahel juhul süüdimõistetud seksuaalkurjategijate puhul.

Uus seaduseelnõu föderaalsel tasandil

Föderaalvalitsus kavatseb nüüd kasutusele võtta elektroonilised pahkluu käevõrud koduvägivalla toimepanijatele; föderaalse justiitsministri Stefanie Hubigi (SPD) seaduseelnõu näeb ette ajutise korralduse. Perekonnakohtutele tuleks anda võimalus nõuda kurjategijatelt pahkluu käevõrude kandmist ja määrata korralduse tähtajaks maksimaalselt kuus kuud, võimalusega pikendada seda kolme kuu võrra. See teatab päevauudised.

Selle meetme keskne eesmärk on ennetada tapmisi ja raskeid kehavigastusi. Ohvreid tuleks vastuvõtva seadme kaudu hoiatada, kui kurjategija läheneb kindlaksmääratud kaitsetsoonile, samal ajal kui politsei hoiatatakse automaatselt.

Orienteerumine Hispaania mudelile

Eelnõu põhineb edukal Hispaania mudelil, kus alates elektroonilise pahkluu käevõru kasutuselevõtust 2009. aastal pole pahkluu käevõru kandev kurjategija tapnud ühtegi ohvrit. Eksperdid nõuavad aga põhjalikumaid abipakkumisi ja meetmeid ohvrite turvalisuse tagamiseks. Kriminoloog Thomas Feltes mainib, et tehnoloogilistest lahendustest üksi ei piisa ning hädavajalikud on kaasnevad meetmed nagu tugi ja nõustamine. Lisaks on nende algatuste tõhususe testimiseks vaja teaduslikult toetatud katseprojekti.

Juba 2023. aastal registreeriti Saksamaal üle 250 000 perevägivalla ohvri, kuigi teatamata jäänud juhtumite arv on hinnanguliselt oluliselt suurem. Enamik kannatanutest on naised, samas kui enamik kahtlusalustest on mehed. Need murettekitavad arvud illustreerivad selliste meetmete kiireloomulisust nagu elektrooniline pahkluu käevõru, millesse suhtuvad aga skeptiliselt, eriti naiste varjupaikade ühendused, kes kardavad, et pahkluu käevõru kasutatakse põhiseaduslike takistuste tõttu harva. MDR rõhutab vajadust süstemaatiliselt tuvastada kurjategijad ja teha nendega koostööd, et leida veelgi tõhusamaid lahendusi.